“Me oleme harjunud mõtlema Amasoonasele kui ürgsele ja puutumatule,” ütles ta. Aga vaid 300 aastat tagasi muutsid Boliivia vihmametsades elanud inimesed keskkonda, põletades maha metsi ning ehitades kalatiike.
Boliivia idaosas asuva Baurese rajooni õhufotosid vaadates avastas Erickson suured mullavallid, mis on arheoloogidele aastaid mõtlemisainet andnud. Fotodelt selgus, et sirged vallid katavad 326 ruutmiili suuruse piirkonna. Vallid on paari kuni kuue meetri laiused ning nende vahel on avaused ja väikesed “tiigid”.
Ericksoni arvates ujutatie igal aastal see piirkond üle ning et seda keerulist tammide ja tiikide süsteemi kasutati kalakasvatuseks.
“See näitab seda, et varasemad Amasoonase rahvad ei liikunud metsas kikivarvul, vaid muutsid maastikku,” ütles ta.
Ainuüksi selle kunstmaastiku suurus ja keerukus näitab, et inimesed ehitasid sinna lähedusse suuri asundusi.
Ajakirjas Nature avaldatud artiklis ütleb Erickson, et Lõuna- Ameerika oli enne piirkonda laastavaid haigusi toonud eurooplaste saabumist õilmitsev kogukond.
