Kuigi tehas alustas vargsi tööd juba kolm kuud tagasi, oli eile (14.08) ametlik avamispäev.

Tehas töötab hetkel poole võimsusega, tootes ligikaudu 100 tonni kütust päevas, kuid aasta lõpuks üritatakse jõuda 300 tonnise täisvõimsuseni. Tehas töötab kolmes vahetuses ööpäev läbi ja töölisi on tehases kokku 26. Tehase seadmed tarniti suures osas ühelt tuntumalt nimetatud valdkonna tootjalt Desmet Ballestra. Seda, et toodangumahud kasvavad, näitas ka hetkel käimasolev 500 kantmeetrise valmistoodangumahuti ehitamine.

Lühiajalugu ja kuidas biodiisel valmib

Esimesed katsed taimsetest õlidest mootorikütust teha viidi läbi juba 1853 aastal teadlaste E Duffy ja J Patric’u poolt. 1893 aasta 10. augustil tutvustas Rudolf Diesel oma esimest mudelit, mis kuupäev on ka kuulutatud Rahvusvaheliseks Biodiisli päevaks. 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pani Diesel oma mootori tööle maapähkliõliga. Esimene biodiisli patent anti välja 31. augustil 1937 aastal Brüsseli Ülikooli teadlasele G Chavanne’le, kes kirjeldas kuidas alkoholüüsi (transesterifikatsioon) kaudu toota eta- ja metanooli abil taimeõlist biodiislit.

Eestikeelse Wikipedia lühikirjelduse järgi on biodiisli valmistamise protsess üldjoontes järgmine: Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaator (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini (teistel andmetel 100 — 105 kraadini) ja segatakse 2…3 h. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2 — 3 päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiisel puhastatakse ja suunatakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse.

Erinevatel internetilehtede teemakohast sisu uurides on tegemist siiski üpris keeruka protsessiga, kus mängivad olulist rolli nii katalüsaatori ülitäpsed kogused, teatud kindel temperatuur ja nõutud puhtuse saavutamiseks vajalikud veepõhised pesemisprotseduurid.

Tulevik

Momendil kasutab Paldiski biodiislitehas toorainena ainult rapsiõli (millest vaid 20% tuleb Eestist), kuid kasutada saab ka pea kõiki teisi taimseid õlisid, millest levinumad on soja- ja palmiõli.

Teada on ka see, et põllukultuuride asemel on kõige õlirikkamad taimed hoopis vetikad. Kui rapsi hektarisaagist võib välja väänata meie maadel keskmiselt 1000 liitrit õli (soojematel maadel kuni 1500 litirit), siis näiteks Utah ülikool ärpleb, et on loonud geneetiliselt muundatud vetikaliigi, mis suudab anda üle 47 000 liitri õli hektari kohta. Vetikad nimelt suudavad soodsates tingimustes oma massi päeva jooksul mitmekordistada. Ühest liitrist taimsest õlist saab ühe liitri biodiislit.

Paldiski Linnavolikogu esimees Jaan Mölder kurtis oma avamisel peetud kõnes, et nimetatud suurepärane tehas on nende reoveepuhastitele paras väljakutse. Teatud liiki vetikad armastavad eriti reoveepuhastites tekkivat räpast keskkonda ja seovad kahjulike aineid, seega lähitulevikus, kui jõutakse efektiivse vetikatest õli kättesaamise tehnoloogiani, võib see viia potentsiaalse win-win koostööni linna ja biodiislitehase vahel.

Kuigi MKM-minister Juhan Parts väljendas oma kõnes, et tal pole ühtki väga head mõtet, kuidas riik võiks Paldiski Biodiislitehasele (ja teistele sarnastele algatustele) abiks olla, rääkis minister siiski söötis ja võsastunud põllumaadest, mida võiks taas kasutusele võtta. Teeks siinkohal ettepaneku — riik võiks tellimustööna panustada näiteks tehnoloogia loomisesse, kuidas vetikatest õli kätte saada. Väljakutse on täpselt nii suur, et selles peitub võimalus sisuliselt ühe-kahe hoobiga tappa meie majandust ahistav eksportiva tööstuse probleem. Asjalike vastavate kogemuste ja eelteadmistega teadlasi peaks meil vähemalt vanema (loodetavasti ka noorema põlvkonna hulgas) sellise väljakutse jaoks jaguma. Loomulikult on sellises ettepanekus idealismi, kuid ootama jäädes, et kuskil mujal midagi välja mõeldakse ja meile kalli raha eest maha müüakse, on veelgi nõmedam väljavaade.

Paldiski Biodiislitehase omanikel on kavas alustada peatselt oma õlipressi ehitamisega ja loodetavasti (metafooriga lõpetades) aitab biodiislitehaseprojekti käitamine tasuda gaasi- ja transiidiäri taustaga ärimeestel oma karmavõlad.