Avastati, kuidas Linnutee oma naabrid välja küpsetas
Strasbourgi observatooriumi astronoomid Pierre Ocvirk ja Dominique Aubert jõudsid selgusele, miks vaatamata sellele, et osades galaktikates täheteke lõppes, jätkus see samas kaugemal, vahendab Novaator.
Universumi esimesed tähed tekkisid umbes 150 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Sel ajal täitis universumi vesinikust ja heeliumist koosnev gaasipilv, mis oli piisavalt külm, et aatomid selles oleks elektriliselt neutraalsed.
Seda gaasipilve läbiv esimeste tähtede ultraviolettkiirgus viis vesiniku tagasi plasmaolekusse, milles see oli ka vahetult peale universumi tekkimist. Plasmaoleku korral koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. See on väga ioniseeritud gaas.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!