Glasgow ülikooli teadlase Jill Pelli juhitud uurimuses analüüsisid teadlased laste sattumist haiglasse astma pärast 2000. aasta jaanuarist 2009. aasta oktoobrini. Enne suitsetamiskeeldu kasvas astma tõttu haiglasse sattumine pidevalt keskmiselt 5,2 protsenti aastas. Pärast keelu jõustumist langes haiglasse sattuvate laste arv aastas 18,2 protsenti, vahendab Novaator teadusportaali PhysOrg uudist.

Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uurimus on järjeks Pelli 2007. aasta uurimusele, mis näitas baaritöötajate hingamisteede haiguste langust pärast suitsetamiskeelu jõustumist, samuti 17-protsendilist langust südameinfarktide tõttu haiglasse sattumiste arvus.

“Uue uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas suitsetamiskeelust võidavad ka inimesed, kes töökohal otseselt suitsetamisega kokku ei puutu. Leidsime languse astma esinemissageduses nii eelkooliealiste kui ka algkoolilaste hulgas. On selge, et suitsetamiskeeld on vähendanud hingamisteede haigusi ka inimestel, kes ei puutu töökohal suitsetamisega kokku,” ütleb Pell.

“Enne seaduse jõustumist muretseti, et see võib viia suitsetamisaktiivsuse suurenemiseni kodudes ning nii paradoksaalsel kombel hoopis suurendada laste kokkupuutumist suitsetamisega. Varasemad uurimused on aga näidanud, et avalikus kohas suitsetamise keeluga kaasneb sageli ka vabatahtlik suitsetamisest loobumine kodudes.”

Uurimisperioodi jooksul sattus astma tõttu haiglasse 21 415 last — 11 796 eelkooliealist last ja 9619 algkoolilast. Suitsetamiskeelu mõju ei sõltunud vanusest, soost, elukohast linnas või maal, piirkonnast või sotsiaalmajanduslikust staatusest.