Austraalia teadlased lahendasid meie planeedi kõige esimeste loomade tekke küsimuse

 (31)

Austraalia teadlased lahendasid meie planeedi kõige esimeste loomade tekke küsimuse
Modernsed vetikad Prantsusmaa rannal.AFP

Austraalia riikliku ülikooli (ANU) teadlased ütlevad, et nad on ürgvanade Kesk-Austraaliast pärit settekivimite abiga kõige algelisemate ja varasemate loomade tekkeloo lahti seletanud.

"Me purustasime vanu settekivimeid ja saime neist kätte iidsete organismide molekule," rääkis Dr. Jochen Brocks ANU maateaduste uurimisasutusest. "Need molekulid räägivad, et olukord Maal muutus tõeliselt huvitavaks 650 miljonit aastat tagasi. Siis toimus ökosüsteemide revolutsioon, mis seisnes vetikate võidukäigus ja kiires levikus."

Brocks ütles ScienceDaily vahendusel, et ilma vetikate algatatud revolutsioonita poleks olemas teisi, keerukamaid elusolendeid - ka mitte meid, inimesi.

"50 miljonit aastat enne seda algas aga niisugune dramaatiline periood nagu Lumepalli-Maa," ütles Brock. "Maa oli selle tulemusena täiesti külmunud enam kui 50 miljonit aasta vältel. Hiiglaslikud liustikud jahvatasid sellal terveid mäestikke pulbriks, millest pääses välja palju toitaineid (nt fosfor). Kui lumi sellele järgnenud totaalse, ekstreemse globaalse soojenemisega sulas, voolasid toitained koskedena ookeani."

Seotud lood:

Vetikad olid iseenesest olemas juba enne Lumepalli-Maad. Esimesed neist - pruun- ja punavetikad - tekkisid juba umbes 1,2 miljardit aastat tagasi, rohevetikad 750 miljonit aastat tagasi. Sinivetikad ehk tsüanobakterid, kes pole teiste vetikate lähedased sugulased, tekkisid juba veel palju-palju varem, 2,7 miljardit aastat tagasi.

Loe veel

Ookeanist sai rikkalik toidulaud

Erakordselt kõrge toitainete tase ookeanides ja ülemaailmsete temperatuuride langemine pärast Lumepalli-Maa perioodi jälle eluks sobivamatele pügalatele tingisid selle, et maailmameres oli tekkinud ideaalne olukord vetikate väga kiireks arenguks ja levikuks. See tähendas üleminekut varem lihtsate bakterite valitsetud ookeanist selliseks maailmamereks, milles juba keerukamad eluvormid tähtsat rolli mängisid (kuivale maale ei tikkunud esialgu keegi).

"Need suured ja toitvad organismid toiduahela alumises otsas pakkusid keerukate ökosüsteemide arenguks vajalikku energiat, mis võimaldas üha suurematel ja keerulisematel loomadel Maal edukalt hakkama saada," ütles Brocks.

Ka maismaataimed on tõenäoliselt olemas tänu vetikatele: vanimad kuival maal kasvanud taimed on umbes 475 miljoni aasta vanused ja pärit madalas magedas vees elanud vetikaist.

Lumepalli-Maa aitas kaasa

"Teadsime kohe, et me olime teinud olulise avastuse - Lumepalli-Maa oli otseselt seotud suurte, keerukate eluvormide evolutsiooniga," ütles artikli kaasautor Dr. Amber Jarrett. Ta lisas, et viiekümnendaist alates on teadlased keerukate loomade teket sidunud peamiselt ookeanis tõusnud hapnikutasemega, ent lisaks hapnikule on meil kõigil siiski vaja ka süüa.

Seega võib kujundlikult öelda, et võlgneme tänu oma olemasolu eest globaalse soojenemisega ookeanisse sattunud jahvatatud mägedele ja seetõttu sadu miljoneid aastaid tagasi vohama hakanud vetikatele. Poleks noid toitaineid suurel hulgal ookeani sattunud, oleks ehk Maal siiani vaid ainu- või mõnerakne soolases vees sulistav algeline elutegevus.

Teooriaid, mille kohaselt põhjustas just Lumepalli-Maa vetikate ja seeläbi keerukamate organismide tõusu, on varemgi välja käidud, ent Jarretti sõnul pole kunagi varem sellele sedavõrd tugevat geoloogilist kinnitust leitud.

Uuring on ilmunud ka ajakirjas Nature ja seda esitletakse sel nädalal Pariisis toimuval Goldschmidti konverentsil.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised