Astronoomid avastasid peavalu tekitava kosmilise „kurjuse telje“
Galaktikaparved, mis on kõige suuremad gravitatsiooniliselt seotud objektid universumis, sisaldavad tuhandeid galaktikaid — nagu meie Linnutee —, ning nende massi teadmine on oluline universumis sisalduva tumeda aine määra ning kosmiliste ajastute kestel toimunud arengute mõõdistamise seisukohalt. Vastavate süsteemide kaalumise eemärgil mitmes elektromagnetilises vahemikus —, optilises, röntgen- ja millimeeterspektris — läbi viidud mõõtmiste erinevad tulemused annavad mõista, et midagi on nihu, vahendab PhysOrg.com.
Chicago ülikooli teadur Eduardo Rozo selgitas, et suvalist kaht kolmest mõõtmistulemusest on võimalik suuremate lahkhelideta omavahel klappima panna, ent saadud vastus jätab alati vältimatult kõrvale kolmanda tehnikaga saadud tulemused. „Kurjuse teljeks“ ristitud nähtus oleks otsekui märk universumi jonnakusest — nagu varjaks maailmakõiksus meelega teatud kilde piltmõistatusest, lubamata meil seega oma „kaalusid“ iial õigesti kalibreerida.
Enam kui 40 juhtivat galaktikaparvede uurimisele keskendunud astronoomi Ühendkuningriigist, Euroopa riikidest ja USA-st kohtusid eesmärgiga arutada hetkel taevast millimeeter-lainepikkusel kaardistavalt Plancki tehiskaaslaselt laekunud esialgseid andmeid. Satelliitobservatoorium Planck seirab kõige väiksemaid galaktikaparve-signaale ning kosmilist taustkiirgust eesmärgiga selgitada välja rohkem andmeid universumi tekkepõhjuste kohta. Plancki mõõtmisi võrreldi kosmoseseire-programmi Sloan Digitised Sky Survey optiliste ning satelliidi XMM-Newton röntgenspektri-vaatluste raames kogutud teabega.
ARI astronoomid on murdnud end vastava uurimisvalla eesrinda tänu osalusele röntgenparvede ning nende osagalaktikate vaatlustes kõige suuremate maapealsete optiliste teleskoopide vahendusel.
Üks võimalikke lahendusi „kurjuse telje“ probleemile, mida kohtumisel ka arutati, peitub uues potentsiaalses galaktikaparvede populatsioonis, mis on küll optiliselt eredad, ent samas röntgenspektris tuhmid. Üks Plancki tulemuste esitlejaid, Pariisi ülikooli doktor Jim Bartlett möönis, et teistmoodi reageerivate uute parvede populatsiooni leidmise võimalus on hirmutav, kuna see pööraks pea peale pikka aega au sees hoitud arusaama. mille kohaselt gravitatsioonilise füüsika olemus galaktikaparvest parve püsib muutumatuna.
Kohtumise korraldaja, Liverpooli John Moore’i ülikooli kosmoloogiaprofessor Chris Collins ütles: „Ma nägin selles ürituses võimalust tuua kokku eksperte, kes uurivad galaktikakobaraid ainult ühel lainepikkusel ega vaheta alati tingimata mõtteid muudel sagedustel töötavate kolleegidega. Esitletud tulemused on ootamatud ning selgitamaks välja, mis tegelikult toimub, peavad kõigi kolme kogukonna — optilises, röntgen- ja millimeetervahemikus vaatlejate— esindajad hakkama tegema koostööd.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!