Astrofüüsik Tõnu Viik: mis taevaga lahti on?
15. veebruari hommik Tšeljabinskis algas suurejoonelise vaatemänguga – valgussähvatuse ja võimsa mürinaga, mis aga kiiresti kurva pöörde võttis, kuna lööklaine poolt sisselöödud aknaklaaside killud sadu inimesi vigastasid.
Samal päeval möödus Maast ainult 27000 km kauguselt päris kopsakas asteroid. Ja nagu neist veel vähe oleks, on ka Kuubalt ja Californiast kuulda olnud taevast langevatest paukuvatest tulekeradest.
Mis taevaga lahti on, et sellised sündmused üksteise järel toimuvad, küsitakse. Mitte midagi erilist. Sest selliseid juhtumeid on palju-palju arvatust rohkem, rääkimata siis neist, mis inimestele teadmata jäävad, sest kaks kolmandikku Maakera pinnast on meri, lisaks veel sadu tuhandeid ruutkilomeetreid asustamata maad, vahendab ERR uudisteportaal.
Astronoomid rehkendavad, et igal aastal langeb Maale 37 000 kuni 78 000 tonni meteoriitset materjali. Tõsi, enamus sellest kosmilise tolmuna.
Küllap need värsked näited veensid meid selles, et taevas meie kohal ei tarvitse olla ohutu. Tegelikult on asi veel palju tõsisem, kui nendest purunenud aknaklaasidest ja veristest patsientidest järeldada võib.
