Teadlased on juba mõnda aega teadnud, et D-vitamiin on oluline kaltsiumi omandamisel, ning et eksisteerib seos selle vitamiini tasemete ja taoliste haiguste vahel nagu vähk ja hulgiskleroos.

“Mida me seni aga ei mõistnud, oli D-vitamiini kriitiline roll immuunsüsteemi käivitamisel,” ütleb  uurimust juhatanud Carsten Geisler Kopenhaageni ülikooli rahvusvahelise tervishoiu, immunoloogia ja mikrobioloogia teaduskonnast.

Taani uurijate avastus võib aidata võidelda nakkushaiguste ja globaalsete epideemiatega. Erilist kasu võib sellest tõusta uute vaktsiinide väljatöötamise vallas, vahendab Reuters.

Uurijad leidsid, et immuunsüsteemi tapjarakud, mida nimetatakse T-rakkudeks, vajavad aktiveerumiseks D-vitamiini. Kui veres on D-vitamiini tase madal, jäävad T-rakud aga võimalike nakkuste ja patogeenide suhtes ükskõikseks ega märka nende sissetungi.

“Kui T-rakk puutub kokku võõrpäritolulise patogeeniga, sirutab see välja spetsiaalse signaalseadme ehk “antenni“ — D-vitamiini retseptori —, millega otsib D-vitamiini,” selgitab Geisler.

“See tähendab, et T-rakud peavad käivitumiseks saama D-vitamiini, vastasel juhul rakk hääbub. Kui T-rakud vereringest piisavalt D-vitamiini ei leia, nad isegi ei alusta mobilisatsiooni.”

Suurem osa D-vitamiinist organismis tekib loomuliku kõrvalproduktina naha kokkupuutumisel päiksevalgusega. Samuti leidub seda kalamaksaõlis, munades ja rasvases kalas nagu lõhes, heeringas ja makrellis. D-vitamiini saab manustada spetsiaalse toidulisandina.

Peaaegu pooltel maailma elanikkonnast on D-vitamiini tase organismis optimaalsest madalam ning teadlased hoiatavad, et see probleem süveneb, sest inimesed veedavad üha rohkem aega siseruumides.

Geisler ja tema uurimisrühm kinnitavad, et uus avastus pakub palju vajalikku teavet immuunsüsteemi toimimise kohta ja võib osutuda eriliselt kasulikuks uute vaktsiinide väljatöötamisel.

“See pole oluline mitte ainult haigustega võitlemises, vaid ka organismi imuunsusvastaste reaktsioonide ja siirdatud elundite hülgamise kontrollimisel,” kirjutavad nad.

Aktiivsed T-rakud paljunevad plahvatuslikus tempos ja võivad nakkustega võitlemise käigus kogemata rünnata ka peremeesorganismi.

Näiteks võivad T-rakud pärast elundi siirdamist uut elundit kui “võõrsissetungijat” rünnata. Autoimmuunhaigused sunnivad ülitundlikke T-rakke nägema organismi enda rakkudes ohtu, mistõttu organism hakkab ise endaga sõda pidama.

Geisler kinnitas, et optimaalse päevase D-vitamiini doosi kohta pole tehtud ühtegi lõplikku uuringut, kuid eksperdid soovitavad manustada 25 kuni 50 mikrogrammi.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Immunology.