Arukas inimene on tõenäoliselt vabameelne jumalasalgaja
Küll aga ei esine tema sõnul korrelatsiooni arukuse ning selliste eelistuste ja väärtuste vahel, mis on nii ürgsed, et evolutsioon on neid juba mõne miljoni aasta vältel kujundada jõudnud.
“Üldine arukus, võime mõelda ja juurelda andis meie kõukudele eelised selliste evolutsiooniliste probleemide lahendamiseks, millega toimetulemiseks neil puudusid kaasasündinud vahendid,” selgitab Kanazawa.
“Seetõttu tunnistavad ja mõistavad arukamad inimesed selliseid uudseid olemeid ja olukordi suurema tõenäosusega kui vähem intelligentsed inimesed, ning mõned sellistest olemitest ja olukordadest on eelistused, väärtused ja elustiilid.”
Riikliku pikaajalise teismeliste tervise seire programmi raames kogutud andmed kinnitavad Kanazawa hüpoteesi. Ennast ise “väga liberaalseks” lahterdavate noorte täiskasvanute keskmine IQ (arukuskvoot) oli teismeliseeas 106. Nende keskmine IQ, kes pidasid end “väga konservatiivseks”, oli teismelisena ainult 95.
Samuti leiab Kanazawa, et inimestel on kalduvus näha aset leidvate sündmuste taga teostavat jõudu ja kavatsust, mille kõrvalsaaduseks ongi religioosne usk.
“Inimesed on evolutsiooni käigus konstrueeritud paranoiliseks, ja nad usuvad Jumalat just sellepärast, et on paranoilised,” ütleb Kanazawa. Taolisest kaasasündinud paranoia-kalduvusest oli palju abi oludes, kus ellujäämine ning oma pere ja hõimu kaitsmine sõltusid äärmuslikust valvsusest kõigi võimalike ohtude suhtes.
“Seega saavad intelligentsemad lapsed loomulikust evolutsioonilisest kalduvusest Jumalasse uskuda tõenäolisemalt üle ning kujunevad ateistideks.”
Noortel täiskasvanutel, kes peavad end “üldse mitte usklikuks”, on keskmine IQ teismeliseeas 103; neil, kes peavad end “väga usklikuks”, on sama näitaja teismelisena vaid 97.
