Gröönimaa igijääst leitud ürgmehe päritolu üllatab teadlasi

Teadlased on sekveneerinud 4000 aastat tagasi surnud gröönimaalase jäätunud juustest leitud DNA uurimuse raames, mis nende sõnul avab geenitehnoloogiale mitme uue valdkonna väravad.

Jahmataval kombel avastasid Kopenhaageni ülikooli teadur Morten Rasmussen ja kolleegid, et ammu surnud mees on pärit hoopis Siberist ning tal pole Gröönimaa tänapäeva elanikega mitte mingeid sugulussidemeid, vahendab Reuters.

“See kinnitab teooriat, mille kohaselt kolisid mõned Siberi rahvad umbes 5500 aasta eest Ameerika mandrile — sõltumatult väljarändest, mis pani aluse tänapäeva indiaanlaste ja inuittide rahvastikele,” kirjutavad uurijad ajakirjas Nature avaldatud teadusartiklis.

Avastused ei aita korrigeerida mitte ainult meie arheoloogia-alaseid teadmisi, vaid heidavad valgust ka tänapäeva populatsioonide ja haiguste pärinemisloole, kinnitavad nad.

“Taolistel uuringutel on potentsiaali rekonstrueerida mitte ainult meie geneetilist ja geograafilist päritolu, vaid ka seda, millised meie kauged esivanemad välja nägid,” kommenteerivad tööd Queenslandis tegutseva Griffithi ülikooli teadlased David Lambert ja Leon Huynen.

DNA annab Inukiks ristitud meesterahva välimuse kohta asiseid vihjeid. “Pruunid silmad, pruun nahk. labidakujulised esihambad,” loetleb uurimuse koordinaator Eske Willerslev. Taolised hambad on iseloomulikud Ida-Aasia ja Ameerika indiaanlaste populatsioonidele.

Samuti leidus surnud mehes geene, mis tingivad juuste varajast väljalangemist. “Kuna leidsime suhteliselt palju juukseid, eeldame, et ta suri tegelikult üsna noorelt,” ütleb Willerslev.

Mees elas saqqaqi rahva seas, kõige varasema Lõuna-Gröönimaalt leitud kultuuri hulgas, mis valitses seal umbes aastatel 2500 e.m.a. kuni 800 e.m.a.

Seni pole teadlased jõudnud üksmeelele küsimuses, kellega oli tegu — kas saqqaqid pärinesid 30 000 kuni 40 000 aastat tagasi Beringi väina ületanud ja Ameerika asustanud rahvastest, või põlvnesid hilisematest immigrantidest.

Willerslevi töörühm kogus jäätunud saqqaqi asula väljakaevamistelt leitud juustest DNA-d, sekveneeris selle täpselt samamoodi, nagu tehakse tänapäeva inimeste tervikliku genoomiga, ja asus otsima iseloomulikke mutatsioone.

“Hiljutised läbimurded DNA sekveneerimise tehnoloogiates tähistavad isikupärastatud genoomika ajastu algust,” kirjutavad teadlased.

“Siinkirjeldatud sekveneerimisprojekt demonstreerib otseselt, kuidas muistse genoomika uurimine võib täiendada meie teadmisi tänaseks päevaks välja surnud kultuuride kohta,” lisavad nad.

DNA-analüüs seab Inuki sugulusse tänapäeva Siberi arktilise piirkonna asukatega. Mutatsioone, mida leidub tänapäeva Kesk- ja Lõuna-Ameerika indiaanlaste seas, ei esinenud tal peaaegu üldse.