Idee kerkis esile pärast 38 000 peavigastusega inimese haigusjuhtumi uurimist, mille käigus leiti, et need, kelle veres leidus alkoholi, jäid suurema tõenäosusega ellu. Iga saja purukainena hukkunud inimese kohta tuli ainult 88 surnut, kelle veenides leidus etanooli, vahendab NewScientist.

"Tulemus tõstatab intrigeeriva võimaluse, et etanooli andmine ajutraumaga patsientidele võib tulemust parandada," järeldavad ajakirjas Archives of Surgery avaldatud uurimuse autorid.

Los Angelese Cedars-Sinai meditsiinikeskuse teadur ja töö juhtiv autor Ali Salim ütleb, et loodetavasti saab korraldada kliinilised katsed, kuid et esmalt on vaja koguda rohkem teavet. "Enne inimkatsete alustamist vajame me paremat arusaamist ravi täpsest mehhanismist, korrektsest doosist ja konkreetsest ajastamisest," nendib ta.

Saimi kinnitusel on mitmed varasemad uuringud näidanud samasuguseid kasulikke mõjusid, ehkki teised uuringud neid ei kinnita. Katsed loomadega annavad siiski alust uskuda, et väikesed kogused alkoholi kaitsevad aju kahjustuste eest, kuid suured doosid hoopis suurendavad surmasaamise riski.

Selle selgitamiseks, kuidas alkohol õigupoolest aju kaitseb, on samuti vaja läbi viia veel uuringuid, kuid Salim arvab, et tõenäoliselt põhjustab sellist mõju ajju jõudva adrenaliinikoguse kahandamine, mis omakorda kahandab põletikku.

Ehkki alkoholil paistab olevat potentsiaali ajukahjustuste üleelamise soodustamisel, rõhutab Salim, et samas on alkohol peasüüdlaseks vähemalt pooltes inimestega toimunud traumades.

"Alkohol on kahjulik ja jääb alati kahjulikuks, sest on oluliseks teguriks vähemalt 40 protsendis liiklusõnnetustest."

Samuti näitas uuring, et alkoholisõpradel on raskemad komplikatsioonid ja rängemad vigastused kui kainetel patsientidel, ehkki nende üldine ellujäämise määr oli kõrgem.

Los Angeleses tegutseva California ülikooli ajutraumade uurimiskeskuse juhataja David Honda nõustub, et enne kliiniliste katsete läbiviimist on vaja veel uurimistööd teha.

"Vaja on teada ravi mõttes tõhusat ajavahemikku ja loomulikult õiget doosi," ütleb ta. "Kuid traumaatiliste ajuvigastuste neurobioloogia toimimist puudutavatel mehhanismidel on erinevad vahemikud ning piirkondlikud profiilid, mis teeksid etanooliteraapia korrektse haldamise väga keeruliseks."

Hovda osutab, et ajutraumasid on väga mitmesuguseid, ning et etanool võib küll olla abiks ühtede, aga mitte teiste juures. "Trauma tõsidus ja tüüp on terapeutiliste valikute langetamisel äärmiselt määravad."