Teadlased on leidnud, et Maa-alused mikroobid elasid osaliselt planeedi pinda tabanud asteroididega pommitamise ja kõrvetamise tõenäoliselt üle ning jätkasid temperatuuride kerkides viljakat eksistentsi vees, vahendab Daily Telegraph.

Varajaste mikroobide säilimine aitas kaasa elu esilekerkimisele ja varajasele mitmekesistumisele, väidab toonaseid maakoore muutuseid mudeldanud rühm teadlaseid.

Ehkki paljud usuvad, et hinnanguliselt kuni 200 miljonit aastat kestnud asteroidirahe pidi Maa steriliseerima, näitab värske uuring, et sulada sai vaid suhteliselt väike osa maakoorest ning et hävituse eest hästi varjatud mikroobid võisid oma allmaa-asurkondades edukalt ellu jääda.

Colorado ülikooli doktori Oleg Abramovi sõnul annavad uurimistöö tulemused mõista, et varaseimad mikroobid võivad pärineda ajast ammu enne asteroidisadu. "Uued tulemused seavad alu algusdaatumi Maal märksa varasemaks 3,9 miljardi aasta tagusest asteroidpommitus-perioodist," kinnitab ta. "Täiesti võimalik on, et elu kerkis esile juba 4,4 miljardi aasta eest ajal, mil usutavasti moodustusid esimesed ookeanid."

Ajakirjas Nature avaldatud teadustöö autorid kasutasud andmeid Apollo Kuu-lendudel kogutud kivimitest, löögijälgedest Kuu, Marsi ja Merkuuri pinnal, ning varasematest teoreetilistest uurimustest, mille käigus on üritatud konstrueerida asteroidisadu matkivaid kolmemõõtmelisi arvutimudeleid.

Ruumilised mudelid lubasid teadlastel seirata temperatuure üksikkraatrite all ning hinnata seekaudu maakoore kuumenemist ja jahtumist pärast suuremaid asteroidilööke, mis omakorda võimaldas hinnata vastavate piirkondade elukõlbulikkust.

Uuring näitas, et iidsete asteroiditormide tulemusena ei saanud sulada üle 25 protsendi Maa koorest.