Uuringu aluseks on Edela-Prantsusmaalt Les Rois’st leitud neandertallase lõualuu, millel on näha märgid, mis on sarnased jälgedega, mida on leitud kiviajast pärit luudelt, mis kuuluvad meie esivanemate poolt kütitud hirvedele ja teistele loomadele. Lõualuud uurinud teadlased järeldasid, et meie liiki kuuluvad inimesed sõid selle neandertallase liha ära ning tegid hammastest endale kaelakee, vahendab Novaator Daily Maili uudist.

Neandertallased elasid umbes 300 000 aastat tagasi kõikjal Euroopas. Nad suutsid toime tulla mitmete jääaegadega, kuid umbes 30 000 aastat tagasi surid nad välja. Umbes samal ajal jõudsid Aafrikast Euroopasse meie esivanemad.

Väljasuremise seletamiseks on välja pakutud erinevaid teooriaid. Ühe teooria kohaselt ei suutnud nad piiratud ressursside pärast konkureerida kaasaegse inimese esivanematega, kellel oli paremini arenenud aju ning tõhusamad tööriistad. Mõned teadlased arvavad, et neandertallased ei suutnud toime tulla kliimamuutustega.

Uurimisrühma juht Fernando Rozzi Pariisi riiklikust teadusuuringute keskusest aga kinnitab: „Neandertallased surid vägivaldset surma meie endi käte läbi ning mõningatel juhtudel me isegi sõime neid. Me peame lihtsalt leppima tõsiasjaga, et meie esivanemad olid kannibalid.”

Rozzi usub, et leitud lõualuu tõestab, et inimesed ründasid ja tapsid neandertallasi ning tõid nende laibad oma koopasse, kus einestati neandertallaste lihaga ning et neandertallaste hambaid ja koljusid peeti trofeedeks.

Julge teooriaga ei nõustus sugugi kõik teadlased. Prantsusmaal Bordeaux’s asuva eelajaloo instituudi teadlane Francesco d’Errico peab teooriat ennatlikuks: „Üks lõikejälgedega lõualuu ei tõesta veel, et inimesed olid kannibalid.” Ta lisab, et meie esivanemad võisid lihtsalt lõualuu leida ja selle hambaid kaelakeeks kasutada.

Londoni loodusloomuuseumi professor Chris Stringer ütleb, et tegemist on väga olulise uurimistööga. “Vajame küll rohkem tõendeid, kuid see võib näidata, et neandertallased ja meie esivanemad elasid samal ajal samas piirkonnas, et nad puutusid üksteisega kokku ning et mõned kokkupuuted võisid olla vaenulikud,” märgib Stringer.

„Leid ei tõesta, et meie esivanemad neandertallased süstemaatiliselt maha tapsid või regulaarselt nende liha sõid. Kuid kindlasti toetab leid teooriat, et inimesed andsid neandertallaste väljasuremisse oma panuse.”