Loodi rahvarahutuste dünaamika mudel
“Rahvahulgad on komplekssed, adaptiivsed süsteemid, mis võivad näida kaootilised, kuid toetuvad ometi korrastatusele,” väidab Arizona osariikliku ülikooli geograafiateaduste õppetooli abiprofessor Paul Torrens. “Nad moodustuvad iseeneslikult ajas ja ruumis, eksponeerides geomeetrilisi mustreid, mis toetuvad kihilistele suhetele inimese ja inimese ning inimese ja keskkonna vahel. Realistlikult mudeldada on neid peaaegu võimatu.”
Ometi ta koos kolleegidega just seda saavutada püüab.
Torrens ja tema uurimisrühm arendavad USA Riikliku Teadusfondi toel tuhandete tehisagentidega (rakendust esindavate ja informatsiooni töötlevate-vahetavate programmidega) asustatud sünteetilist laboratooriumit, et viia läbi katseid rahvahulkade käitumist ja dünaamikat puudutavate ideede ja teooriatega, mida muidu poleks võimalik akadeemiliselt uurida. Erilise huvi all on geograafilised protsessid, mille ilmnemine rahvahulga laeb ja seejärel käitumise murdpunktini ja sealt edasi täiemõõduliseks mässuks pöörab.
“Inimesed suhtlevad omavahel, rühmade siseselt ja rühmade vahel ajas ja ruumis — ühiskondlikult, sõnaliselt ja üha rohkem ka digitaalselt —, et teha koostööd või toimida konfliktselt plahvatuslikes rahvamassides,” ütleb Torrens. “Me mudeldame mässu dünaamikat altpoolt üles, alustades rahvamassi üksikisikutest osalejate geograafia tasandilt.”
Igal sünteetilisse laborisse programmitud tehisagendil on “aju”, mis võimaldab sel toimida eraldise indiviidina laiemas rühma-maatriksis. Uurijad saavad iga agendi käitumist, aktiivsust, ühiskondlikke ja antisotsiaalseid suhteid salvestada ja analüüsida ning uurida, kuidas need käitumised sündmuste arenedes kohanduvad.
Üks sünteetilises laboratooriumis uuritud stsenaariumide abil leitud tähelepanuväärsemaid fenomene on mitteverbaalse, s.t ilmete, liikumise ja teiste üksikisikutega individuaalse suhtlemise kaudu edastatud teabe liikumise suur kiirus.
Teise fenomeni kohaselt, mida skaleerimiseks või astmestamiseks nimetatakse, võivad üksikisiku teod mõjutada kogu rahvamassi dünaamikat. Näiteks põhjustas üksikagendi vaevumärgatav jõnkslik liikumine paanilises rahvamassis suuremaid laineid, mis levisid läbi kogu rahva, tuues esile edasisi takistusi ning põhjustades viimaks mastaapse ummistuse.
“Üheainsa isiku teod suudavad kujundada kogu rahvahulga dünaamikat,” rõhutab Torrens, kes usub, et liikumise ja kehakeele mikrogeograafiate mõistmine võib aidata tuvastada käitumuslikke nüansse, mis käivitavad rahvahulkades vastastikuseid mõjusid ja suhteid.
Tema töörühm dešifreerib rahvahulkadest tehtud videosalvestiste stoppkaadreid, et küberagentide liikumise ja kehakeele mikrogeograafiaid täpsemaks lihvida.
“Iga üksikisik rahvahulgas lisab kokteilile oma ühiskondlikud, keskkondlikud, kultuurilised, soolised ja minevikukogemustest tulenevad mõjud,” selgitab Torrens. “Me teame ka, et rahvahulga kollektiivne psühholoogia võib individuaalkäitumist negatiivselt või positiivselt mõjutada.”
Artikli juures oleval pildil kujutatud stsenaariumit jooksutatakse 14 eri tüüpi agendiga lastest täiskasvanute ja vanuriteni, nende seas naised, mehed, liikumispuudega agendid, joobnud agendid, “pealetükkivad” ja “passiivsed” agendid. Igasse agenditüüpi on programmitud eri käitumised ning agentidele on stoppkaadritest kogutud andmete põhjal omistatud mitmekesine kehakeel.
