Sülem saadab kõigepealt luurajad tulevase mesipuu olukorda hindama. Tagasi tulles tantsivad nad uute elupaikade eelised teistele ette, vahendab
Daily Telegraphi uudist.

Nüüd on avastatud, et seejärel saadab sülem välja n-ö komisjoni, mis vaatab veel kord luurajate soovitatud kohad üle. Kui lõpuks kõik kohad on läbi käidud ja saavutatud üksmeel sobiliku paiga suhtes, tantsivad kõik mesilased samasugust tantsu.

Teadlased viitavad, et selline protsess võiks aidata ka inimesi näiteks ärimaailmas, kasvõi juhul, kui on tarvis langetada grupiotsuseid, mis eeldavad kõigi liikmete informeeritust ja üksmeelt.

Mesilasülemi otsustussviiside tõhususe uurimiseks valmis arvutiprogramm, mis mõõtis erinevate otsuse langetamise protsesside efektiivsust. Selgus, et kui mesilased valiksid uue paiga juhusest lähtuvalt ehk siis selle järgi, kuhu sülem kõigepealt juhuslikult satuks, jääksid nad peagi hätta.

Kui sülem aga järgiks pimesi ainult luuremesilaste otsustusvõimet, jättes kohad “komisjoni” kontrollita, ei oleks sugugi kindel, kas leitud koht on ikka parim. Mesilaskomisjoni poolt eelistatud ja üksmeelselt välja valitud koht aga osutuski sülemi jaoks kõige paremaks elupaigaks.

Kokkuvõtvalt leitakse uuringus, et mesilaste otsuste langetamise protseduur on märkimisväärselt keerukas. Sülemil õnnestus vältida ja ennetada niisugust grupimõtlemist ja käitumist, mis võinuks parima valiku langetamist kuidagiviisigi segada.

Vajadus kollektiivsete otsuste järele on olemas igas ühiskonnas ja taoliste protsesside põhialuste mõistmine on äärmiselt oluline. Seega võib mesilassülemi mõtteviisi põhjalik mõistmine aidata kaasa heade otsuste langetamisele inimühiskonnas.