Arktika sulamine jõudis rekordtasemele

Gröönimaa põhjaosas on liustikud sulanud rekordiliselt ning Siberi varem igikeltsastest piirkondadest on atmosfääri eraldumas suured metaanikogused — kõik see viitab sellele, et Arktikas on toimumas suured muudatused.

Ameerika geofüüsika ühingu sügiskohtumisel esitletud värsked vaatlusandmed üllatasid isegi teadlasi, kes on Arktikas toimuvate kiirete muutustega harjunud. Neilegi tulid viimase aasta nii järsud arengud üllatusena, vahendab

Novaator

.

„Viis aastat tagasi ei olnud ma veendunud, et asi on nii tõsine, nüüd olen ja me peame inimesi hoiatama,“ ütleb Alaska ülikooli teadlane Igor Semiletov, rahvusvahelise Siberi uurimisprojekti juht. Sel suvel uuriti nimetatud projekti raames suvel kogu Siberi rannikut.

Nii Laptevite kui ka Ida-Siberi meres avastati sadu kilomeetreid merepõhja, kust pulbitses välja metaani. Mõõtmised näitasid, et metaanitase ületas 200 korda varasema loodusliku fooni, ütles Semiletov. 1990. aastatel ta selliseid metaanikoguseid ei leidnud.

Metaan on võimas kasvuhoonegaas ning teadlaste hinnangul peitub arktilises igikeltsas nii maismaal kui ka merepõhjas külmunud hüdraatide kujul triljoneid tonne metaani.

Merealune igikelts on saavutanud aga sulamispiiri, sest õhutemperatuur Ida-Siberi mandrilaval on viimase kümnendi jooksul tõusnud 5° C. „Me ei teadnud, et see hiiglaslik süsinikubassein on äärmiselt haavatav,“ märgib ta.

Milline mõju võib olla nii suurte metaanikoguste atmosfääri sattumisel, pole teada. Oregoni ülikooli teadlane Edward Brook ütles, et praegu pole uurijatel piisavalt andmeid, et öelda, kas Siberi mandrilavalt eraldub nii palju metaani, et see võiks mõjutada kliimat kogu maailmas.

USA kliimamuutuste teadusprogrammis väidab Brook koos kolleegidega, et metaani ülisuurte koguste eraldumine on sel sajandil äärmiselt ebatõenäoline, kuigi nad prognoosivad, et kliimamuutus võib metaanikoguseid kasvatada. Raport kutsub üles jälgima täpsemalt atmosfääris metaanikoguseid, et järske muutusi märgata.

Ka Gröönimaal täheldati satelliitmõõtmistega rekordilised sulamised. Tavaliselt on Gröönimaa põhjaosas sulailmu suveperioodil ainult 10-15 päeva, tänavu suvel kestis sulaperiood 35 päeva.

Rekordiline oli sulamine ka Gröönimaa edelaosas. Nii on Gröönimaal viimastel aastatel toimunud väga järsud kliimamuutused. Satelliitmõõtmiste põhjal selgub, et igal aastal kaob Gröönimaal aastas sadu miljardeid tonne jääd.

Kliimamudelid pakuvad välja, et kasvuhoonegaasid soojendavad Arktika kliimat palju enam kui kusagil mujal maailmas, sest kadunud püsijää võimaldab soojusel jõuda ookeaniveeni, mis tõstab selle temperatuure ning omakorda kiirendab taas sulamist.

2007. aastal oli Arktikas püsijää osakaal suvel rekordiline ning sel suvel oli jääkadu peaaegu rekordi lähedane.