Varane Maa võis olla üllatavalt sarnane praegusele, millele viitab see, et juba nelja miljardi aasta eest toimus Maal materjali ringkäik läbi laamtektoonilise mehhanismi, vahendab
ScienceDaily uudist.

Ajakirjas Nature kirjeldavad California ülikooli teadlased uuringut, mille põhjal tehti järeldus, et laamtektoonika pidi olemas olema juba nelja miljardi aasta eest ehk mitte rohkem kui 500 miljonit aastat peale Maa teket. Seega olid juba varasel Maal olemas mäestikud, ookeanid, mandrid ja võib-olla ka elu.

California ülikooli teadlaste Michelle Hopkinsi, Craig Manningi ja Mark Harrisoni uuring põhineb pisikeste tsirkoonikristallide uurimisel. Tsirkoon on vastupidav mineraal ning tema vanust on võimalik isotoopuuringute abil arvutada. Seega on tsirkoonid vanimad leitud ja dateeritud mineraalid Maal ning nende geokeemia abil on võimalik järeldada üht-teist ka nende tekkekeskkonna iseärasuste kohta. Käesolevas uuringus kasutati Lääne-Austraalia kivimeist eraldatud tsirkooniteri, mille läbimõõt on vaid pisut suurem inimese juuksekarva läbimõõdust.

Tsirkoonide vanuseks hinnati pisut enam kui neli miljardit aastat ning üllatava asjaoluna selgus, et tsirkoonide tekkekeskkonna soojusvoog oli oluliselt madalam kui selle aja Maa soojusvoog keskmiselt.

„Globaalne keskmine soojusvoog ehk Maa sisemusest pinnale jõudev soojus oli tol ajal ilmselt 200-300 millivatti ruutmeetri kohta,“ ütleb Hopkins. „Meie uuritud tsirkoonid tekkisid aga keskkonnas, mille soojusvoog on ainult 75 millivatti ruutmeetri kohta. Sellised jahedad tingimused valitsevad subduktsioonivööndites, kus üks laam sukeldub teise alla ning soojuse pääs Maa sisemusest pinnale on takistatud“.

Seega pole vihjed laamtektoonika esinemise kohta küll otsesed, kuid on sellegipoolest tugevad. „Me oleme proovinud paljusid erinevaid stsenaariume selgitamaks, kuidas niivõrd madal soojusvoog saab esineda, kuid peale laamtektoonika ei seleta seda miski,“ ütleb Hopkins.

Lisaks madalale soojusvoole toetab varase laamtektoonika esinemise hüpoteesi ka magma koostis, kus tsirkoonid kasvasid. See oli veega küllastunud ning seega madala sulamistemperatuuriga. Vesi on aga vajalik eeldus, et laamtektoonika saaks toimida. „Praeguseks on kogunenud palju tõendeid, et Maa ei olnud viissada miljonit aastat peale teket kuiv,“ ütleb Harrison, kelle artikkel veest Maa pinnal 4,3 miljardi aasta eest ilmus Nature’s 2001. aasta jaanuaris.

Veest küllastunud magma ning madal geotermiline gradient (kivimite temperatuur tõuseb Maa sisemuse suunas liikudes aeglaselt) viitavad ühemõtteliselt vaid subduktsioonivööndile, mis on laamtektoonilise süsteemi lahutamatu komponent. Ka tsirkooniterade sees olevate suletiste ehk teiste mineraalide fragmentide koostis vihjab, et tegemist on subduktsioonivöönditega, sest nende geokeemiline pilt on väga sarnane tänapäevaste analoogidega.

„Sellised tsirkoonid ei saa moodustuda Maal, mis on vaid punane laavameri, mida pidevalt pommitavad meteoriidid ja asteroidid. Siis peaks tsirkoonide tekketemperatuur olema mitusada kraadi kõrgem ning sellisel planeedil ei esineks veest küllastunud magmat. Senine ettekujutus kuivast varasest Maast ei vasta ilmselt tõele,“ ütleb Harrison.