Mis värvi on unenäod, selle üle on eksperdid vaielnud kogu 20. sajandi. Kui uskuda 1915.-1950. aastatel tehtud uuringuid, siis on unenäod mustvalged. 1960. aastatel hakkas see teadmine murenema ning hilisemate andmete kohaselt sisaldavad värve juba üle 80% unenägudest, teatab
.

Kuna just 1960. aastatel toimus üleminek mustvalgelt telepildilt värvilisele, siis püstitasid teadlased hüpoteesi, et unenägude värvi või värvituse otsustab meedia. Lahknevused erinevate meetodite vahel ei lubanud aga veel põhjapanevaid järeldusi teha.

Hiljuti korraldati Suurbritannias asuvas Dundee ülikoolis uuring, mille raames paluti kuuekümnel inimesel vastata küsimustele, mis puudutasid unenägude värvi ja lapsepõlves vaadatud filme ja telesaateid. Pooled katsealused olid alla 25-, ülejäänud üle 55-aastased.

Ilmnes, et mustvalged on ainult 4,4% alla 25-aastaste inimeste unenägudest ning 7,3% lapsepõlves värvilist telepilti vaadanud üle 55-aastaste inimeste unenägudest. Samas näevad mustvalgeid unenägusid oluliselt sagedamini — ligi 25% juhtudest — need üle 55-aastased, kelle teler näitas nende eluhommikul ainult mustvalget pilti.

„Ilmselt esineb lapsepõlves kriitiline periood, mil filmide vaatamine mõjutab seda, kuidas me unenägusid nägema hakkame,” väidab uuringu autor Eva Murzyn, märkides, et isegi vähene telerivaatamine jätab sügava jälje, kuivõrd tähelepanuvõime ja emotsionaalne haaratus on lapsena kõrgpunktis.

Murzyni sõnul on endiselt keeruline tõestada, kas unenäod on ka tegelikult mustvalged või mõjutab meedia meie mõtlemist, mis ärkvel olles unenägusid rekonstrueerib.