Arstid oskavad nüüd ravida higistamist, ja ka higihaisu vähendada

 (19)

Arstid oskavad nüüd ravida higistamist, ja ka higihaisu vähendada
(Foto: Wikimedia Commons / alaspoorwho)

Tööd või trenni tehes on mõnus higi valada, kuid mõnele inimesele valmistab liigne higistamine rohkesti ebameeldivusi.

Nüüd oskavad arstid higi tootmist vähendada või eemaldada halva higilõhna, kandes patsiendile üle teise inimese baktereid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Mees ei ole kaenlaaluseid pesnud juba mitu päeva. Tema vana higi pakub toitu miljonitele bakteritele, kes paljunevad pidurdamatult...

Nüüd võtab arst spaatli ja surub selle mehe kaenlaalusele, kraapides maha surnud naharakkude, bakterite ja higi segu. Seejärel palub ta teisel isikul – oma patsiendil – tõsta käed üles. Arst määrib kõik, mis spaatlile jäi, patsiendi kaenlaalusele.

Selline ravivõte tundub eemaletõukavana, kuid juba mõni päev hiljem tänab patsient nii arsti kui ka higist meest. Doonori kaenlaaluse bakterid on nimelt healoomulist tüüpi ega pane oma elutegevusega higi halvasti lõhnama. Nüüd on nad vallutamas patsiendi kaenlaaluseid.

Lühikese ajaga tõrjuvad nad välja patsiendi enda bakterid, mis panid tema higi haisema. Nõnda vabaneb patsient pidevast piinlikkustundest selle pärast, et inimesed tema läheduses nina kirtsutavad ja eemale tõmbuvad.

Nn higisiirdamine on üks mitmest uuest meetodist higiprobleemide ravis. Kui halva lõhnaga võideldakse heade bakterite „istutamise“ teel, siis higi hulka saab piirata närvimürgi ja mikrolainetega. Hiljuti avastasid hiina teadlased ka geeni, mis võib avada higi lüüsid ja olla võtmeks uuele tõhusamale higivastasele ravile.

Seotud lood:

Higi aurustumine jahutab keha

Higistamine on meie ellujäämiseks kriitilise tähtsusega, sest see on lihtsaim viis kehatemperatuuri reguleerimiseks. Kui päike kuumal suvepäeval kõrvetab või kui me hoogsalt trenni teeme, muutub keha soojaks ning me hakkame higistama.

Nahapinnal voolates higi aurustub. Kuna see protsess neelab energiat, jahtub keha pind maha. Kui higi aga käterätiga ära pühkida või kui see tilgub ise maha, siis ei toimu mingit jahtumist. Selle tulemusena toodab keha veelgi rohkem higi, proovides kehatemperatuuri madalal hoida.

Higi tootmise reguleerimisel on oluline roll aju alumises osas asuval väikesel piirkonnal, mida nimetatakse hüpotalamuseks. See toimib teatud laadi termostaadina, mis mõõdab läbi aju voolava vere temperatuuri.

Loe veel

Kui temperatuur on liiga kõrge, saadab hüpotalamus närvisignaali kahele kuni neljale miljonile higinäärmele, mis paiknevad nahas põhimõtteliselt üle terve keha – neid pole ainult huultel, eesnahal, väikestel häbeme­mokkadel ning peenisepeal ja kliitoril. Närvisignaali mõjul hakkavad higinäärmed higi eritama.

Meid ei pane aga higistama ainult normaalsest kõrgem kehatemperatuur. Stressi, ärevuse, närvilisuse, valu ja teiste tugevate negatiivsete tunnete mõjul aktiveerib higinäärmed üks teine ajuosa: limbiline süsteem. Me räägime näiteks ärevuse külmast higist või sellest, et higi tuli laubale. Oleme kogenud higiseid peopesi stressirikastes olukordades, näiteks esimesel kohtingul.

Selle põhjus on veel vaieldav, kuid kergelt niiskete peopesade eesmärk võib olla parema haarde tagamine.

Pingelistes olukordades võis see meie esiisadele anda evolutsioonilise eelise näiteks metsloomi jahtides või järsust kaljust üles ronides. Kui higistamine muutub aga liigseks, on märgadel peopesadel risti vastupidine mõju.

Loe higistamisest ja sellega võitlemisest lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare