Ära õhtul näpi: kuidas helendav ekraan meie und rikub

 (7)

Ära õhtul näpi: kuidas helendav ekraan meie und rikub
Foto: Hendrik Osula

Paljudel meist on probleeme magamisega: raske uinuda või ärkame ikka seletamatult väsinuna.

See pole juhuslik: meid segavad moodsad vidinad, mida nii innukalt enne magamaminekut ja ka voodis veel olles näppida tahame. Nende mõju kestab ka siis, kui lõpuks magama heidame.

USAs Connecticuti ülikooli juures töötav teadlane Richard Stevens selgitab, et meie nn sisemine kell reguleerib kõike kehatemperatuurist kuni selleni, millal väljastada hormoone nagu melotoniin (mis valmistab keha ette magamiseks).

Inimese sisemine kell pole Maa loomuliku 24tunnise tsükliga ideaalselt kooskõlas, vaid jääb iga ööpäeva jooksul sellest umbes 12 minuti võrra maha, olenevalt isikust. Nii et see võib juba paari nädala jooksul üsna sassi minna ning hakata meid tugevasti mõjuma.

Sisekell korrigeerib end info abil, mida ümbritsevast keskkonnast kogub. Ja siin tulebki mängu sinu komme enne uinumist veel telekat vaadata või arvutit või telefoni näppida.

Sisekella üks peamisi infoallikaid on nimelt valgus. Teadlased avastasid 1990ndate lõpus, et inimese silmas on teatud valgustundlikud rakud, mis ei aita näha, vaid saadavad ajju infot selle kohta, kas meie ümber on valgust või mitte. Sisekella sättimine toimib osaliselt vastava info abil.

Aju ei käsitle igasugust valgust siiski samasugusena. Mainitud silmarakud reageerivad peamiselt sinisele valgusele (lainepikkus 460-480 nanomeetrit). Teadlased arvavad, et sinisel värvil on ajule tugev mõju, sest sinine on varase päikesetõusu ajal tugevaimalt tajutav värv – see võib öelda ajule, millal päev algab.

Seotud lood:

Näiteks lõkketules sinist värvi peaaegu ei näe, nii et sisekella see väga ei mõjuta. Teleriekraan ja arvutimonitor eritavad aga päris palju just nimelt sinist valgust.

Stevens: kui pimedal ajal arvuti ees istuda, anname oma sisekellale põhimõtteliselt teada, et väljas on palju sinist valgust, nii et hetkel peab olema päev.

„See takistab kehal õigel ajal unerežiimile minemast, mis tähendab, et te ei muutu uniseks. Keha hakkab melatoniini valel ajal tootma ja sellel võib ajapikku üsna tugev mõju olla, nii et teist saab unetu,“ selgitab teadlane. 

Kui palju täpselt ekraanivalgus sinu keha petab, on suuresti individuaalne. Kõik ekraanid pole sama eredaks sätitud ja vahe on ka selles, kas arvuti ja magamisase on ühes ruumis või kas kasutad arvutit otse voodis.

Loe veel

Kuidas lasta end ekraanide lummusel vähem mõjutada? Kindlasti peaks nende vahtimist vältima enne magamaminekuaega ja üldse õhtuti. Kasuks võib tulla ekraanivalguse tuhmimaks muutmine (selles võivad aidata ka spetsiaalsed rakendused nagu f.lux).

Hommikuti tasub ärkamise järel aken avada ja kohe võimalikult palju päikesevalgust vastu võtta. See aitab sisekellal pikas perspektiivis infot koguda, et millal tegelikult uneaeg on.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare