Vastava uuringuga seotud looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi ütles, et möödunud suvel kontrolliti üle Eesti pea viitkümmet veekogu ja märgala, kus arvati elutsevat või kust loodeti leida apteegikaane, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Apteegikaanide esinemine tehti kindlaks ainult seitsmeteistkümnes leiukohas,” rääkis Talvi, märkides, et enamik asustatud elupaikadest asuvad Saaremaal. „Kuna tegu oli väga põhjaliku uuringuga, oli seda tunduvalt vähem, kui karta oskasime. See näitab, et nad on Eestis väga haruldaseks muutunud.”

Kuigi suviste välitööde käigus leiti Saaremaalt neli uut apteegikaani leiukohta, on liik Talvi kinnitusel siiski kadumisohtu sattunud. Tema arvates on kaanide allakäigu põhjuseks neile sobilike looduslike elupaikade hävimine. „Märgalad on enamasti kuivendatud või on vesi põllumajanduses kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite tõttu saastunud,” selgitas Talvi.

Talvi tõi välja, et nii mõnelgi pool on esinduslikke apteegikaanide elupaikasid hakanud ohustama kinnisvaraarendused. Huvitava asjaoluna lisas ta, et ühes looduslike elupaikade kadumisega on kaanid hakanud asustama vanades karjäärides olevaid veelompe.

Kaanide väljasuremisest päästmiseks pidas Talvi esmatähtsaks tänini säilinud kaanikohtade hoidmist. „Praegustes apteegikaanide elupaikades püüame taastada või siis säilitada poollooduslike koosluste traditsioonilist hooldamist karjatamise kaudu,” rääkis ta. Nimelt on kariloomade olemasolu kaanide püsimajäämiseks võtmetähtsusega, kuna liik vajab toitumiseks ja edukaks sigimiseks eelistatult just imetajate verd.

Kaanide taasasustamist, nagu seda tehakse praegu juttselg-kärnkonnade ehk kõrede päästmiseks, looduskaitsjatel esialgu plaanis pole. Siiski ei välistanud Talvi sedagi võimalust, kui kaanide leiukohtade arv peaks edaspidi veelgi vähenema.

Apteegikaanil (Hirudo medicinalis) on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40—100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav, millest imipump asub kohe verd imema.

Et vere imemine kulgeks tõrgeteta, eritab apteegikaan neelu avanevate süljenäärmete kaudu valgulist ainet hirudiini, mis toimib tõhusa hüübimisvastase ainena.

Mujal Euroopas on apteegikaan peaaegu kadunud liik ja ennekõike ohustab neid seal püük ja äritsemine. Süljes sisalduvate bioaktiivsete ainete tõttu on kaanid nõutud kaup plastilises kirurgias, reumaatiliste ning südame- ja veresoonkonna haiguste ravis.