Ajakirjas Nature avaldatud uurimuse andmeil oli siis Antarktises talvel sooja üle 10 °C, suvel aga ulatus temperatuur 25 kraadini. Suuremad teadmised "kasvuhoonetingimustest" Maa geoloogilises minevikus võimaldavad paremini prognoosida süsinikdioksiidi heitmete mõju tänapäeval, vahendab ERR.

Antarktis oli osa kunagisest Gondwana hiidmandrist. Globaalsed temperatuurid olid umbes 5 °C kõrgemad ning ei olnud nii teravat erinevust pooluste ja ekvaatori vahel. 30-35 miljonit aastat tagasi Antarktis eraldus, kliima külmenes ning taimestik hävis.

Üks uurimuse autoreid, doktor James Bendle Suurbritanniast Glasgow' ülikoolist, rääkis, et varase eotseeni ajastikul oli süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris kõrgem kui praegune umbes 390 osakest miljoni kohta, ulatudes vähemalt 600 osakeseni miljoni kohta või veelgi kõrgemale.

Integreeritud ookeanipuurimise programmi (IODP) käigus saadi Antarktise idaranniku lähedal 4 kilomeetri sügavuse veekihi all kilomeetri ulatuses setteid läbi puurides muu hulgas ka eotseeni ajastiku ainuraksete organismide Archaea jäänuseid. Bendle nimetas neid piltlikult 53 miljonit aastat tagasi maetud pisikesteks termomeetriteks.