Kui Suur Hadronite Põrguti põrgatab omavahel peaaegu valguskiirusel liikuvaid prootoneid, siis uues kiirendis tulistatakse suure energiaga fokusseeritud elektronkiiri prootonite või raskemate ioonide pihta, vahendab Science.

Sellisel meetodil toimuvate põrkumistega saavutataks "puhtamad" tulemused - võrreldes Suure Hadronite Põrgutiga on parem jälgida, kuidas kvargid ja gluuonid prootonites ja aatomituumades ümber korralduvad.

MIT füüsiku Richard Milneri poolt MIT Newsile antud kommentaari kohaselt peaks uus kiirendi aitama leida vastuse kolmele küsimusele: kust tuleb prootoni mass, miks elektronid ja prootonid "keerlevad" ning kuidas täpselt hoiavad gluuonid teisi osakesi koos.

Hetkel võistlevad kiirendi enda territooriumile saamise pärast juba kaks riiklikku laboratooriumi - Long Islandil asuv Brookhaven National Laboratory ja Newport Newsis asuv Thomas Jefferson National Accelerator Laboratory.

Samas pole liigset mõtet rapsida, sest kiirendi eest vastutaval Akadeemia osakonnal on hetkel käsil teine, haruldastest isotoopidest koosnevaid kiiri uuriv projekt, seega ei ole hetkel võimalik ehitamiseks ressursse leida. Spekuleeritud on ka, et piisava ressursi leidmiseks võiksid Hiina ja CERN uurimisrajatise ehitamises kaasa lüüa, kuid arvestades praegust poliitilist olukorda, tundub see pigem ebatõenäoline.

Samuti ei ole kõik veel otsustatud riigisisesel poliitilisel tasandil. Näiteks 1993. aastal katkestas USA kongress SSC-nimelise osakestekiirendi projekti. Tegemist oli projektiga, mille abil oleks võimalik olnud avastada Higgsi boson ja teised Suure Hadronite Põrguti käivitamisel avastatud osakesed tükk aega varem (arvestades, et Suurt Hadronite Põrgutit hakati ehitama alles 1998).

Uue kiirendi ehitamine läheks raportite alusel maksma umbes miljard dollarit. Arvestades, et Suure Hadronite Põrguti ehitamine võttis kümme aastat, võiks uus põrguti valmis olla umbes 2030. aastaks.