Teadlaste kinnitusel ei anna see veel täit kindlust, et ohtlikku "ameeriklasi" siinkandis ei liigu, kuid vähemalt leidude põhjal tema olemasolu Läänemeres kindlaks teha ei saa, vahendab YLE uudisteportaali uudist Roheline Värav.

Milliseid kärg- ja muidu meduuse siinkandis üldse leida võib, loodavad teadlased teada saada Aranda järgmise, sedakorda juba talvel tehtud uurimisreisi tulemusi analüüsides. Plaanis on leide ka geneetiliselt analüüsida.

Kõige rohkem on sel talvel kärgmeduuse esinenud Helsingi ja Tallinna vahel. Sealt on loomakesi püütud koguni 70 protsenti rohkem kui möödunud talvel.

Uurimistöö keskmes on Läänemere meduuskonna tegelik suurus ja selle mõju kalavarudele. Juba püstitatakse oletusi, et kõik varem ameerika kärgmeduusiks peetud isendid kuuluvad tegelikult ohutumasse arktilisse liiki. Lõpliku vastuse peab andma geeniuuring. Teadlased selgitavad, et nagu on väga sarnased inimese ja šimpansi geenikaart, nii on see ka nende meduusiliikidega. Varem uuriti püütud isendeid ainult mikroskoobiga ning siis ei pruugi liigierinevused piisavalt esile tulla.

Täie kindluse saavutamiseks püütakse meduuse mitmel pool Läänemerel veel ka eeloleval kevadel ja suvel.

Värsked uurimistulemused võivad tähendada ka seda, et kärgmeduus on Läänemerel ammune asukas. Arktiline kärgmeduus on arktilistes vetes väga levinud, seal esineb teda aastaringselt. Lähimad suuremad populatsioonid elutsevad Islandi ja Teravmägede lähedal.

Mereuurijail on teatada teinegi rõõmus uudis: Soome lahe hapnikuvarustus on üsna hea. Samuti on üsna madal Soome lahe soolasisaldus. See tuleneb möödunud sügise tormidest, mis Soome lahes korralikult vett segasid.

Küll on aga lahes palju kõikvõimalikke toitaineid, mis tähendab, et vetikad võivad sel kevadel võimsalt õitsema hakata.