Ajaloolased tuvastasid Jeesuse vanavanaema isiku
Püha Ismeria legend, mis leiab kajastamist ajakirja Journal of Medieval History viimatises numbris, heidab uut valgust nii piiblitegelase neitsi Maarja perekonnaloole kui 14. sajandi Firenze usulistele ja kultuurilistele väärtushinnangutele, vahendab Discovery News.
Limericki ülikooli ajaloo õppejõud ja uurimuse autor Catherine Lawless nendib, et tema teada pole piiblis Maarja vanaemana mainitud ühtegi teist naist. “Esitatud on vaid Maarja isapoolne sugupuu,” ütleb ta. “Piiblis on Maarjast endast üldse väga vähe juttu. Sajandite vältel välja kujunenud ulatuslikul Maarja-kultusel on väga vähe pühakirjalikke allikaid.”
Lawless keskendus tema hinnangul õpetlaste tähelepanuta jäänud püha Ismeria loole, mis on üles tähendatud kahes käsikirjas: Firenze riiklikus keskraamatukogus hoiustatavas, 14. sajandist pärinevas teoses tähistusega “MS Panciatichiano 40” ning samuti Firenzes asuvas Riccardiana raamatukogu kollektsioonis säilitatavas “MS 1052”-s.
“Legendi kohaselt on Ismeria Juudamaa rahva ja kuningas Taaveti hõimu hulka kuulunud Naboni tütar,” ütleb Lawless. Naine abiellus kellegi Santo Liseoga, keda nimetatakse “jumalarahva patriarhiks”. Sama legendi kohaselt sündis abielupaaril tütar nimega Anne, kes abiellus Joachimiga. Tosina aasta möödudes Liseo suri, misjärel sugulased tegid Ismeria rahast lagedaks ja jätsid saatuse hooleks.
“Ma olen üsna kindel, et lugeja peaks sellest aru saama nii, et tegu oli Ismeria surnud abikaasa sugulastega, või, mis on vähem tõenäoline, tema enda sünnipärase suguvõsaga,” selgitab Lawless. “Neitsi Maarja perekonda ei oleks tõenäoliselt sellises valguses näidatud.”
Seejärel otsib ja leiab Ismeria varjupaika haigemajast. Väidetavalt saadab ta seal korda imeteo, täites kooriku kaladega, millest jätkub toiduks kõigile haigemaja hoolealustele. Pärast imetegu palvetab ta, et ta “võetaks ära selle maailma edeva uhkuse juurest”.
Pärast seda, kui issand jumal on naise paradiisi võtnud, teavitab haigemaja rektor tema lahkumisest neitsi Maarjat ja Jeesust, kes koos tosina apostli, Maarja Magdaleena, Maarja Salome ja Maarja Kleofasega haigemajja pühale Ismeriale austust avaldama suunduvad.
Too legend tähistab nihet usulises paradigmas, sest sinnamaani oli pühakuks saadud pigem märtrikannatuste kui vagaduse kaudu. Lawless arvab selle põhjuseks vähemalt osaliselt usu kasvu puhastustulle ehk purgatooriumisse — surmajärgsesse vahepeatusse enne viimset kohtumõistmist, kus oli võimalik pattudest puhastuda.
“Mida rohkem suutis inimene (patukahetsuse, heade tegude jne kaudu) eluajal pattudest puhastuda, seda vähem aega pidi ta veetma puhastustules — kas iseenda või oma lähedaste eest,” selgitab Lawless, märkides, et suurem osa läänemaailma kristlikest märtritest suri roomlaste tagakiusamise läbi, mis aga neljandal sajandil hääbus.
Ehkki Ismeria legendi autori kohta pole endiselt midagi teada, arvab ta, et selleks võis olla Toskaanast pärit ilmalik isik, ning et pajatust võidi kasutada mudelina, mille abil õilistada nii karsket abielunaise-seisust kui aktiivset ligimesearmastuslikku lesepõlve keskaegse Firenze arvukates haiglates.
“Neitsi Maarja vanaema polnud sedasorti lesk, kes kaasavara tagasi nõudes oma laste päranduse kallale kipub, samuti ei seadnud ta uuesti abielludes ja järgmist sugupuud alustades ohtu tuumikpere sidusust,” lisab ta. “Selle asemel võis tema eluloos näha ideaalset malli Firenze naispatukahetsejate jaoks.”
Bristoli ülikooli teadur George Ferzoco nimetas oma kommentaaris legendi analüüsivat tööd hiilgavaks, leides, et see paljastab hiliskesk- ja renessansiaegse Firenze usuliste materjalide erutava varamu, kus leidub manuskripte, mis pandigi kirja konkreetselt naiste tarbeks.
“Püha Ismeria juures on eriti rabav see,” märgib Bristoli ülikooli teoloogia ja usundiuuringute teaduskonna keskaja teoloogia õppejõud Carolyn Muessig, “et ta on eeskuju kõrgemas vanuses perenaistele. Tunnistagem: kolmandas eas naissoost eeskujusid kohtab harva ükskõik millises kultuuris. Ent tõik, et püha Ismeria hiliskeskaegses Firenzes esile kerkis, annab umbes aimata, kui positiivselt suhtus keskaegne kultuur naiste rolli ja osatähtsusse ühiskonnas.”
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
