Ajakirja Horisont aasta viimases numbris läidetakse maist päikest

 (20)

Ajakirja Horisont aasta viimases numbris läidetakse maist päikest
Roosakat plasmat kujutava arvutisimulatsiooniga kombineeritud foto Ühendkuningriigis asuva termotuumareaktori JET- i (Joint European Torus) sisemusest. (foto: EUROFUSION, euro-fusion.org)

Horisondi novembri-detsembrinumbri kaaneloos kirjeldavad Tartu ülikooli füüsikud Kaarel Piip ja Peeter Paris Prantsusmaale ehitatavat maailma suurimat termotuumareaktorit ITER.

Plaani järgi 2030. aastal tööd alustav ja maapealse päikesega võrreldav ulmelise tehnoloogiaga katsejõujaam peaks andma inimkonnale puhta ja pea ammendamatu energiaallika.

Läbi aegade ühte kalleimasse teaduseksperimenti panustavad ka meie füüsikud, kes uurivad, kuidas saaks lihtsalt ja ohutult kontrollida 150 miljoni kraadist plasmat ohjeldava reaktori seinte korrasolekut.

Paleoklimatoloog, Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Vaikmäe aitab oma kirjutisega tähistada radiosüsinikumeetodi avastamise väärikat juubelit.

20. sajandi üheks suurimaks avastuseks peetav radiosüsinikumeetod on muutnud märkimisväärselt meie arusaama aastatuhandetetagustest elu- ja kliimaoludest. Siingi on Eesti teadlastel olnud tähtis roll.

Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhti Jaak Vilo, kõne all on bioinformaatika ja tehisintellekt.

ekraanitõmmis
Seotud lood:

Tartu ülikooli terioloogia juhtteadur Urmas Saarma jätkab hundi kodustamise teemat. Ta viitab sellele, et kriimsilmade kodustamise peapõhjus võis olla nende tarbimine toiduks. Saarma toob seejuures esile, et koeri süüakse tänini, näiteks Kagu-Aasias ja isegi Šveitsis.

Loe veel

Artiklis „Kuhu kadus kindralleitnant Lembit Pärn?“ avab Eesti sõjamuuseumi teadur Peeter Kaasik kunagise ENSV relvastatud jõudude ministri Lembit Pärna ootamatu avalikkusest kadumise tagamaid.

Kosmoselugude sarjas teeb Cambridge’i ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama mõtterännaku universumi salapärastes vesistes avarustes.

Ilmalugude sarja seekordses kirjutises vaatleb klimatoloog Ain Kallis aga ilmaolude ja tervisehädade vahelisi seoseid.

Eesti vabariigi peatse 100. aastapäevaga seotud rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadusolusid aastail 1944‒1953.

Veel saab lugeda:

* sõnast põgus,
* bolševike ümbernimetatud keisriaegsetest tarbekaupadest,
* seto muuseumi vokijalgadega toolist
* Tartu tähetorni pöördkuplist
* mõtteid endast ja teadusest jagab lastekirjanik Jaanus Vaiksoo.

Lugeda saab ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel, aju saab ragistada ülesannetega, kus tuleb leida kujundite pindalade suhe, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised