Aita päästa planeeti: saa vähem lapsi
Oregoni osariigi ülikooli statistikud järeldavad oma uurimuses, et USA-s on lapse süsinikupärand ja kasvuhoonegaaside mõju peaaegu 20 korda olulisem mitmetest keskkonnasõbralikest tavadest, mida inimesed terve oma elu jooksul rakendada võivad - nagu ökonoomse autoga sõitmine, prügi sorteerimine ja utiliseerimine või energiasäästlike aparaatide ja pirnide kasutamine, vahendab ajakirja Global Environmental Change avaldatud uurimust LiveScience.
"Kliimamuutuse-teemalises arutelus kaldume me keskenduma ühe inimese eluea vältel põhjustatavatele süsiniku-emissioonidele," selgitab uurimisrühma liige Paul Murtaugh. "Need on olulised küsimused ning nende lahendamine äärmiselt tähtis. Kuid meil seisab ees veel üks täiendav väljakutse, milleks on rahvastiku ning ressursside tarbimise globaalne kasv."
Inimese poolt planeedile tekitatavate mõjude kaalumisel pole paljunemisvalikutele seni eriti tähelepanu pööratud, nendib Murtaugh. Kui inimene saab järeltulija - ja arvestades, et too laps võib omakorda tulevikus lapsi saada -, võib selle otsuse mõju keskkonnale kujuneda kordades suuremaks kui inimese enda eluaegne mõju.
Tänases USA-s lisab üks laps keskmise lapsevanema süsiniku-jalajäljele kokku umbes 9441 kuuptonni süsinikdioksiidi - see on 5,7 korda suurem kui keskmise inimese eluaegne süsiniku-emissioon.
Selline mõju ei tulene mitte ainult väljastatud süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside kasvavast hulgast - arvukam elanikkond tähendab ka rohkem prahti ja vähem joogivett.
Mõnevõrra ootamatuid keskkonnategureid on teadusuudistest viimaselt ajal läbi libisenud mitu. Äramärkimist väärivad kahe aasta tagune nending, et lahutus raiskab ressursse (sest inimesed, kes varem ressursse, näiteks energiat, jagasid, tarbivad eraldi elades kõike kaks korda rohkem) ja oletus, et praegune ülekaalulisuse epideemia võib otseselt kliimat rikkuda (kuna toiduainetööstuse roll üleilmses soojenemises on märkimisväärne).
Laste saamise mõju on riigiti erinev. Ehkki mõnedes arengumaades on USA-ga võrreldes märksa arvukam rahvastik ja kiirem rahvaarvu kasv, kahandavad nende kogumõju ülemaailmsele süsinikuemissioonile tihti lühem eluiga ja napim tarbimine. Hiina perekonda sündinud lapse mõju keskkonnale on täna viis korda väiksem kui Ühendriikides sündinud lapse mõju, leiavad teadlased.
Sedamööda aga, kuidas kolmanda maailma riikides kasvab nii rahvaarv kui tarbimistase, kipuvad mõjud peagi võrdsustuma.
"India ja Hiina süsinikuemissioonid kasvavad pidevalt; sealne tööstus aina areneb. Ka muude kõrgemat elatusstandardit taotlevate arengumaade näitajad näitavad kasvutendentsi," ütleb Murtaugh.
Uurijad rõhutavad, et ei soosi valitsuse kontrolli kehtestamist või sekkumist rahvastiku-küsimustesse, kuid ütlevad, et soovivad lihtsalt avalikkusele teadvustada, millised on paljunemisvalikute mõjud keskkonnale.
"Paljud inimesed ei mõista rahvaarvu eksponentsiaalse kasvu tegelikku tähendust," ütleb Murtaugh. "Kasv tulevikus võimendab täna tehtavate lapsesaamis-otsuste tagajärgi samamoodi nagu liitintress paisutab panga bilanssi."
