Ehitades uusi maju loodust säästval viisil ja kohandades vanu vastavalt ümber, suudaksid Põhja-Ameerika maad vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskumist rohkem kui veerandi võrra.

Põhja-Ameerika kodud, büroohooned ja teised ehitised paiskavad atmosfääri aastas hinnanguliselt 2,2 miljardit tonni süsihappegaasi, mida on rohkem kui üks kolmandik terve kontinendi kasvuhoonegaaside emissioonist, kirjutab Scientific American.

Lihtsalt ehitades rohkem energiatõhusaid maju, olemasolevaid soojustades ja neil aknaid vahetades oleks võimalik vähendada CO₂ õhkupaiskumist aastas 1,7 miljardi tonni võrra, kinnitab Montrealis asetsev Keskkonnaalase Koostöö Komisjon (Commission for Environmental Cooperation, CEC). CEC on rahvusvaheline organisatsioon, mis rajati ühe osana Ameerika vabakaubanduse lepingust ja tegeleb kontinendi keskkonnaküsimustega.

Energiatõhusat ehitust kui üht kasvuhoonegaaside vähendamise viisi nimetas ka möödunud aastal ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel, viidates muuhulgas nimetatud tegevusega kaasnevale majanduslikule kasule.

Ühe Kliimamuutuste Paneeli osalise, Californias asuva Lawrence Berkeley Rahvusliku Laboratooriumi teadlase Mark Levine sõnul on käesoleval hetkel turul olemas kogu vajaminev tehnoloogia ja oskusteave, mis tuleb vaid elamumajanduses kasutusele võtta.

„Elamuehitus on suurim sektor, seal on võimalik säästa kõige rohkem“, sõnas Levine.
Samas moodustavad „rohelised“ ehitised, mida kirjeldatakse raportis kui „parimate keskkonnasäästlike praktikate, materjalide ja disaini rakendamist nii asukohavalikus, ehitamises, käitamises ning lammutamises“ ainult 2% USA äriehitistest ja 0,3% uutest kodudest.

Üheks põhjuseks, miks energiasäästlike maja vähe ehitatakse, on selles, et energiatõhusa maja ehitamine läheb arendajale kallimaks ja kasuks tuleb see ainult väiksemate arvete näol tulevasele omanikule. Lühidalt: probleem on igat dollarit lugevates kasuahnetes arendajates.

Viidatakse ka sellele, et mida rohkem rohelised majad levima hakkavad, seda odavamaks muutub ka nende ehitamine. Mida rohkem keskkonnasäästlike materjale ja energiatõhusate majade elemente toodetakse, seda odavamad nad oleksid.

Asjaosalised on teinud valitsustele ettepaneku koostada ehitiste tarbeks teatud nõudmised, näiteks, et majad asetseksid päikese suhtes optimaalseimal viisil, mille abil kasutataks maksimaalselt ära külmal ajal päikese soojus ja soojal ajal ei peaks maju jahutama.

Alljärgnevast videost saab vaadata ühe Minnesota energiatõhusa koolimaja lugu: