Aeg võib juba Maa eluajal otsa saada
Praegusel hetkel osutavad kõige paremad tõendid võimalusele, et universum algas nn Suure Pauguga ning on sellest hetkest alates pidevalt kasvava kiirendusega paisunud. Seni ei näita miski, et see protsess ei võiks kesta igavesti, mis tähendaks, et universum on lõputu ja igavene, vahendab NewScientist.
Rühm füüsikuid pole sellise mudeliga aga nõus, väites vastu, et füüsikaseadused lihtsalt ei saaks lõpmatus universumis funktsioneerida. Selleks, et loodusseadused toimida saaksid, peab universum lõppema, ning nemad ongi välja arvutanud, millal see kõige tõenäolisemalt juhtub,
„Meie eluajal aeg tõenäoliselt otsa ei saa, küll aga eksisteerib 50-protsendiline tõenäosus, et aeg lõppeb järgmise 3,7 miljardi aasta jooksul," kuulutab California Berkeley ülikooli teadlane Raphael Bousso. Siinkohal olgu ära märgitud, et teadlaste varasemate prognooside kohaselt peavad Maa ja Päike vastu veel ligi viis miljardit aastat.
Füüsikute vastuargument lõpmatu universumi hüpoteesile on lihtne. Lõpmatus universumis saab kõik juhtuda ja juhtubki, olgu see kui tahes ebatõenäoline. Kui ilmneb lõputu hulk kõiki võimalikke vaatlusi, muutub sündmuste tõenäosuste ennustamine võimatuks, mistõttu ka füüsikaseadused muutuvad samamoodi määramatuteks.
Taoline lähenemine rajaneb muidugi ühele olulisele filosoofilisele eeldusele. Kas me peame füüsikaseadustest aru saama, mitte lihtsalt täheldama, et need toimivad? Kui nii, siis peab universumil olema lõpp.
Mis ka ei juhtuks, saabub teie enda eksistentsile lõpp peaaegu kindlasti enne universumi lakkamist, mistõttu pole selle üle suurt mõtet muretseda.
Jälgi Forte teadusuudised ka Twitteris!
