Äädikakärbsed tunnevad valguse lõhna
Saksamaa teadlased eesotsas Klemens Störtkuhliga Ruhri ülikoolist muutsid äädikakärbse vastsete lõhnaretseptoreid nii, et nad reageeriksid sinisele valgusele lõhnade asemel. Teadlased loodavad, et nende töö aitab mõista, kuidas äädikakärbse vastsed tajuvad ja tõlgendavad lõhnasid, vahendab Novaator Nature uudist.
Äädikakärbse vastsed hoiavad tavaliselt pigem varju, kuid liiguvad neile meeldiva lõhna suunas ning põgenevad ebameeldivate lõhnade eest. Raske on aga välja selgitada, millised lõhnaretseptorid reageerivad millistele lõhnadele. „Üks lõhn võib aktiveerida mitmeid lõhnaretseptoreid ning üksainus lõhnaretseptor võib olla tundlik mitmele lõhnale,” selgitab uurimuses mitte osalenud Carnegie Melloni ülikooli bioloog Elaine Fishilevich. „Samuti erineb retseptorite aktiveerumise ajastus.”
Et nendele küsimustele vastata, asendasid Störtkuhl ja tema kolleegid lõhnade segadust tekitavad signaalid otsese ja lihtsa meetodiga — närviraku stimuleerimisega valguse abil. Nad panid vastse lõhnanärvid tavaliste lõhnaretseptorite asemel tootma valgusele tundlikke valkusid. Tulemuseks reageeris närv sinisele valgusele samamoodi, kui ilma muundamata oleks reageerinud kärbsele ebameeldivatele lõhnadele nagu näiteks etüülpropionaat või oktüülatsetaat.
Kui muundatud närvidega vastsed asetati Petri tassile, millest osa valgustati sinise valgusega ja osa jäeti pimedusse, suundusid vastsed pimedale poolele, kuigi pime pool lõhnas tugevalt oktüülatsetaadi järele. Seega eelistasid muundatud vastsed tegelikku halba lõhna virtuaalsele halvale lõhnale ehk valgusele. Muundamata vastsed eelistasid halva lõhnata valgustatud poolt.
Störtkuhli rühm kasutas elektroodi, et kinnitada, et just vastsete närvid tajusid stimuleerimist. Tulemusena said teadlased kinnitada, et vaid ühe närvi poolt saadavast infost piisab vastse liikuma panemiseks millegi suunas või millestki eemale.
