Äädikakärbsed muutuvad seniilseks

Äädikakärbsed muutuvad vananedes seniilseks nii nagu inimesedki, selgus Jaapani teadlase juhitud uurimusest.

Esmakordselt maailmas avastati seniilsus mitte-imetajal, ütles Tokyo neuroinstituudi juhtivteadur Minoru Saitoe AFP-le reedel.

“Drosofiilide (äädikakärbeste teaduslik nimetus) mälu halveneb vananedes,” ütles ta. Üks teatud amneesiageen mõjutab nende keskmise pikkusega mälu.

Äädikakärbsed elavad umbes 40 päeva ning seniilsus tabab neid umbes 20. päeval. See vastab inimelu neljakümnele aastale, ütles Saitoe.

Jaapani teadlane märkis, et vanemad äädikakärbsed unustasid noortest rohkem hoiduda spetsiaalselt lõhnastatud ruumist, kus neile anti nõrk elektrišokk.

Saitoe ütles, et ta avastas ka ühe geeni, mis mõjutas kärbeste keskmise pikkusega mälu ning põhjustas seniilsuse.

Lühikese elueaga äädikakärbsed sobivad geeniuuringuteks, kuna teadlastel on võimalik jälgida ühe geeni hävitamise tagajärgi kiiresti. Hiirtel on seda näha kahe või kolme aasta pärast, ütles Saitoe.

“Pealegi pole kärbeste hoidmiseks vaja palju ruumi,” lisas ta.