Nad teleportisid informatsiooni ühest kvantbitist teise kvantbitti, mis asus kolme meetri kaugusel. Katsete käigus taastati teleporditud andmed sajaprotsendiliselt iga kord, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

See on täiesti uus saavutus kvantteleportatsioonis ehk kvantfüüsikal tuginevas infoedastusviisis, mis võib toimuda valguse kiirusest kiiremini.

Kvantteleportimine on võimalik tänu ühele kvantmehaanika nähtusele, mida nimetatakse põimumiseks: kaks osakest, mis on üksteisest määramata kaugusel, võivad teoorias mõjutada teineteise seisundit nagu oleksid nad füüsilises ühenduses.

Maailmakuulus füüsik Albert Einstein kahtles selles, et kvantteleportatsioon on laboris võimalik. See suurendab veelgi teadlaste edusammu tähtsust. Hollandi teadlased loodavad oma tööga rajada teed äärmiselt kiiretele kvantarvutitele, mis töötavad aatomitega ja mille andmetöötluskiirus ületab praeguste superarvutite oma.

Teleportatsioon viidi läbi kahe üksteisest kolme meetri kaugusel asuva teemandi abil. Teemandis olev kvantbitt oli pöördliikumises lämmastikuaatomiga. Teadlased kodeerisid lämmastikuaatomisse info, mis mõjutas kvantbiti spinni ehk olekut.

Info tuli teleportida kolme meetri kaugusel asuvasse teise kvantbitti. Kvantbitid olid põimituse kaudu laserikiire abil seotud. Muutus ühe kvantbiti olekus mõjutab teist kvantbitti, see kummituslik nähtus muudab lihtsa informatsiooni teleportimise võimalikuks. Kui

ühe kvantbiti olek katses muutus, saadeti sellekohane informatsioon hetkega teise kvantbitti. Sel ajal, kui see toimus, kustus informatsioon ühes teemandis ning ilmus välja teises.