50 miljonit keskkonnapõgenikku aastaks 2020, hoiatavad eksperdid
„Kui keskkonnatingimused inimasustust ei soosi, hakkavad inimesed rändama,“ rääkis California Los Angelese ülikooli professor Cristina Tirado, kes koos teiste konverentsil esinenud ekspertidega näitas, kuidas kliimamuutus hakkab mõjutama nii toiduturvalisust kui toiduohutust, nagu ka seda, kui palju toitu inimkonna toitmiseks tulevikus üldse jätkub või kui ohutu see tervisele on, vahendab PhysOrg.com.
Lõuna-Euroopas annab juba tunda aeglane, kuid ühtlane migrantidevool Aafrikast, kellest paljud riskivad Marokost üle Gibraltari väina Hispaaniasse põgenedes eluga või kokkuklopsitud alustel omal käel Liibüast ja Tuneesiast Itaaliasse seilavad.
Pärast kuu aega kestnud meeleavaldusi Tuneesias kasvas üks selline vool hiljuti tulvaks, mille vallandasid just nimelt toidupuudus ning üldine töötus ja vaesus — peamised tegurid, mille tõttu langes Zine El Abidine Ben Ali pikka aega kestnud valitsus, rõhutab Michigani osariikliku ülikooli professor Ewen Todd, kes ennustas, et sellega kaos ei piirdu.
„See, mida me nägime Tuneesias — valitsusevahetus, millele järgnes massiline siirdumine Itaaliasse — kujuneb korduvaks mustriks,“ rõhutas ta agentuurile AFP antud usutluses.
„Juba praegu kolivad aafriklased väikeste salkade kaupa Hispaaniasse, Saksamaale ja kõikvõimalikesse Vahemere regiooni riikidesse, ent väga, väga paljud neist üritavad kindlasti pääseda edasi põhja poole, kui toidupuuduse surve tunda andma hakkab. Ning just toidupuudus oli see, mis Tuneesia ja Egiptuse rahva kannatuse katkema pani.
Paljudes Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides,“ jätkas ta, „võib kohata kokteili poliitikast, religioonist ja muudest teguritest, ent sageli pole rahutusi sütitavaks sädemeks midagi muud kui vaese inimese sund end elus hoida, süüa ja oma peret toita.“
Kümnendi eest nimetas Oxfordi ülikooli teadlane Norman Myers keskkonnapõgenikke uueks nähtuseks, mida tekitab kliimamuutus.
„Tegemist on inimestega, kes ei saa enam oma senisel kodumaal endale elatise tagamisega hakkama põua, pinnase-erosiooni, kõrbestumise, metsade lageraie ja muude keskkonnaprobleemide, nagu ka rahvaarvu kasvu ning ülima vaesusega seonduvate probleemide tõttu,“ kirjutas Myres 2001. aastal Suurbritannia teaduste akadeemia Royal Society väljaandes.
„Oma meeleheites ei näe need inimesed muud võimalust kui otsida varjupaika mujal, ükskõik kui riskantne selline ettevõtmine ka pole,“ selgitas prof Myers.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!