Pikemate lugude autorid on seekord juhtumisi eranditult Eesti noored teadlased, kelle on õpingud välismaale viinud. Hollandi vanima ülikooli, Leideni ülikooli järeldoktorant Mihkel Kama annab Horisondi identiteedile üdini omases astronoomia valdkonnas ülevaate selle ala viimase poolesajandi põrutavamatest avastustest ja tulevikuvõimalustest.

Inglismaa Cambridge’i ülikooli doktorant Jürgen Jänes lahkab 1967. aasta jaanuaris ilmunud esimese Horisondi kaaneteemat ehk arenguid geneetika vallas. USA California tehnoloogiainstituudi järeldoktorant Allan-Hermann Pool kirjeldab omakorda ambitsioonikaid uurimisprojekte, mille sihiks on pisiasjadeni lahti muukida inimaju olemuse mõistatus.

Ulvar Käärt intervjueeris rakubioloogi Toomas Neumanit. Meest, kes on endale nime teinud, otsides vastust küsimustele, kuidas diagnoosida vähki seniolematul viisil ehk vereanalüüsi abil ning mil moel saaks inimest ravida tema enese rakkudega.

Juubeli lainel olles uurib Horisont enda silmapaistvatelt autoritelt, mida põrutavat on nende uurimisvallas Horisondi eluea jooksul juhtunud ning mida on tulevikus oodata.

Jätkub “Kosmosekroonika”, “Sõnaloos” otsib Udo Uibo sõna “horisont” päritolu, “Eesti asjas” kirjeldab Karoliine Korol muuseumi superstaaride nõudmisi esinemiseks. “Arhiivi aare” piilub Tallinna linnaarhiivis hoitava linna kunagise müntmeistri astroloogilise abimehe kaante vahele, Roland Matt näitab lähivaates võilillestruktuuri meenutavat mikroskoopilist optilise fiibrikimbu otsa. Nuputamiseks “Täida ringid arvudega“ ja “Arva ära!”.

Põnevat ülevaadet meie arheoloogide aktuaalsetest teemadest pakub koostöös Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudiga värske Horisondiga tasuta kaasas olev Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus. Horisont