Ajakirjas Journal of Medical Ethics kirjutab Sydney ülikooli psühholoog Vince Cakic, et nn nootroopikume ehk kognitiivsete häiretega inimeste abistamiseks välja töötatud ravimeid juba kasutataksegi ilma arsti ettekirjutuseta akadeemiliste tulemuste parandamiseks, vahendab veebiajakiri Cosmos.

USA-s korraldatud uuringute kohaselt, mida Cakic tsiteerib, on marginimede Dexedrine ja Ritalin all turustatud amfetamiinid ja metüülfenidaadid juba pika ajalooga akadeemilised stimulandid. Mõnes USA kõrgkoolis, eriti neis, mille vastuvõtusõel on üle keskmise tihe, pruugib neid kuni veerand õpilaskonnast.

Neid ravimeid kasutatakse meditsiinis aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ingl attention-deficit hyperactivity disorder, ADHD) ning kontrollimatu unisuse raviks. Samasse ravimirühma kuulub uuema põlvkonna ahvatlus modafiniil.

Mälu võib Cakici andmetel tõhustada selliste ravimitega nagu donepesiil, millega ravitakse Alzheimeri-tõbiseid, aga ka galantamiin ja piratsetaam. Nii-öelda vaimset lendstarti võimaldab ravim nimega selegiliin.

Seni pakuvad nood rohud vaid õige väikest sooritusedemust, kuid farmaatsiatööstusel on juba varuks võimsamad versioonid, mis lettidele jõudnuna võivad samuti väga ahvatlevaks muutuda, hoiatab Cakic.

“Normaalse või ka keskmisest parema kognitiivse talitlusega õpilaste jaoks võib võimalus osta “tarkust pudelis” väga tõenäoliselt kujuneda väga kütkestavaks,” väidab Cakic, kelle sõnul tuleks õppust võtta kogemustest, mis on saadud spordidopingu väljajuurimise kampaaniate raames.

Paremat sooritust võimaldavad ravimid ei pruugi olla ainult füüsiliselt ohtlikud, sõltuvusttekitavad ja soovimatute kõrvalnähtudega, vaid nende kasutamist on tema arvates ka peaaegu võimatu kontrollida.

“Silme ette kerkib stsenaarium olukorrast, kus ametnikud pistavad äsja eksami sooritanud tudengitele topsid pihku ja käsivad esitada kuseanalüüsi. Kindlasti puhkeks skandaal ja hakkaksid levima kuulujutud, kui oma kursuse parima õpilase tulemused tühistatakse, sest tema organismist leitakse modafiniili — ravimit, mis andis talle peaaegu üliinimliku vaimse vastupidavuse. Nii naeruväärne, kui see praegu ka ei pruugi tunduda, pole asjade taoline käik tulevikus sugugi välistatud,” selgitab ta.

“Arvestades tõika, et nootroopikumidest võib olla kasu ka õppeperioodil ja eksamiteks valmistumise ajal, tähendaks see, et proove tuleks võtta ka eksamivälisel ajal.”