2020: Tulevikuta maja või tulevikumaja?

Majandusbuumi ajal ehitatud sadade ja tuhandete hoonete puhul polnud säästlikkus peamine. Tarvis oli ehitada, et kasumit teenida. Kuidas aga luua maju, mis hoiaksid kokku energiat, oleksid valmistatud loodussõbralikest materjalidest ja võimaluse korral suudaksid ka “ise mõelda”?

„Tuleb elada majas, mis kulutab minimaalselt energiat. Sest maailma majandusprobleem nr 1 on ja jääb tükiks ajaks on energiaprobleem,” tõdeb Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. Kiiresti ja odavalt ehitatud maja ei saa olla energiasäästlik.

Energiasäästlik hoone ei tähenda pelgalt, et paneme majale uued aknad ja lampidesse säästupirnid. Hoone plaanitakse algusest peale energiasäästlikuks. Nii on UltraKub projekteerinud Eesti esimese nullenergia maja, mille energiatarve on aetud lausa nii madalaks, et vajaminev energia on mõttekas ise toota.

Energiasääst on põhiteema ka nn targas majas, mida on arendatud aastakümneid, ent turule on see jõudmas alles neil päevil. Tark maja jälgib, kas ruumis on liikumist või ei ole — sellest oleneb, kas lamp põleb, millisele tasemele on lülitatud küte jms. „Kui kodust ära lähed, võib seesama andur täita ka turvafunktsiooni,” selgitab Yoga Intelligence arendusjuht Raivo Raestik targa maja olemust.

Saade „2020: tulevikuta maja või tulevikumaja?” kaalub argumente passiivmaja ning nn targa maja ehitamise poolt ja vastu:

-    energiasäästliku tulevikumaja energiabilanss võib olla praktiliselt null, kuid ehitamine on kallis;

-    targa maja ekspluatatsiooniga on vähem vaeva, kuid maja sõltub väliskommunikatsioonidest; 

-    valik on — kas säästlikkus või mugavus?

Vaata veel www.saade2020.com