Füüsika- ja Astronoomiakooli professor Mike Edmunds ning matemaatik dr Tony Freeth kuulsid Antikythera mehhanismist — teisest sajandist eKr pärinevast kellalaadsest astronoomilisest kalkulaatorist — mitme aasta eest. Nüüd usuvad nad, et on muukinud lahti selle tööpõhimõtte sajanditetaguse mõistatuse, vahendab uudisteportaal ScienceDaily.com.

Enam kui 30 hammasratast sisaldava katkise puit- ja pronkskasti riismed leidsid uppunud laeva uurinud sukeldujad Antikythera saare ranniku lähedalt 20. sajandi künnisel. Sellest ajast alates on teadlased üritanud seda rekonstrueerida. Uus uuring annab mõista, et seade on märksa tüsilikum, kui varem arvati.

Kalkulaatormehhanismi hammasrataste üksikasjalik uuring näitas, et see suutis märkimisväärse täpsusega jäljendada taevakehade liikumisi — matkida Kuu ja Päikese teekonda läbi sodiaagi, ennustada varjutusi ja koguni järgida täpselt Kuu ebaregulaarset orbiiti. Töörühm usub, et seadeldis suutis ennustada ka planeetide paiknemist.

Avastused annavad mõista, et Kreeka tehnoloogia oli märksa arenenum, kui varem arvati. Järgmise tuhande aasta ulatuses pole teada ühtegi teist tsivilisatsiooni, mis oleks suutnud konstrueerida midagi ligilähedaseltki sama keerukat.

Professor Edmund ütles: “See seade on lihtsalt ebatavaline, ainus omataoline. Konstruktsioon on kaunis, astronoomia täpselt paigas. See, kuidas mehaanika on kokku pandud, paneb suud maigutama. Kes iganes seda ka ei valmistanud, tegi ta seda äärmise hoolikusega.”

Rühma kuulusid uurijad Cardiffist, Ateena Arheoloogiamuuseumist ning Ateena ja Thessaloniki ülikoolidest; nende tööd rahastas kopsakas stipendium Leverhulme’i Trustilt. Samuti aitas uurijaid Hertfordshire’i ettevõte X-Tek, mis arendas välja võimsa röntgenraali-tehnoloogia, et aidata kaasa masina korrodeerunud osiste uurimisele. Hiid-arvutikontsern Hewlett-Packard varustas teadlased kuvamistehnoloogiaga, mis võimaldas paremini vaadelda masina pinnadetaile.

Mehhanism on 70-s tükis ja seda talletatakse hoolikalt kontrollitud tingimustes Ateenas, kus seda ei tohi puudutada. Seadme töötavate osade rekonstrueerimine oli vaeva- ja aeganõudev protsess, kuhu kaasati astronoome, matemaatikuid, arvutieksperte, koodianalüütikuid ja tipprestauraatoreid.

Pärast tulemuste täiemahulist avaldamist kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil Ateenas ja seejärel ajakirjas Nature loodavad uurijad nüüd konstrueerida raalmudeli masina tööprotsessidest ning aja jooksul ka täiesti töökorras jäljendmudeli. Senini pole päris kindel, milleks muistsed kreeklased mehhanismi täpselt kasutasid või kui laialt levinud selline tehnoloogia üldse oli.

Professor Edmund kommenteeris: “Tekib tõesti küsimus, mida nad tollal veel valmistada oskasid. Ajaloolisest ja haruldusväärtusest rääkides olen sunnitud seda mehhanismi hindama kõrgemalt Mona Lisast.”