Geopoliitika: konkurendid võivad USA suhtes suuremaid riske võtta

Ükski jõudude tasakaal ei kesta igavesti, vahendab Novaator.

21. sajandil toimub ulatuslik ja seninägematu tehnoloogiline muutus, mis võib isegi inimeseks olemise mõtet muuta. Lühiajalises perspektiivis ehk 20 aasta jooksul domineerivad maailma siiski rahvusriikide tegemised ning keskseks küsimuseks saab idapoolse maailma esiletõus.

Aastaks 2030 on maailm keerulisem. USA mõjuala katab Euroopat, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasiat. Hiina mõjuala katab Ida-Aasiat ja Aafrikat. Jätkub ka Venemaa taastärkamine. Iseseisvalt jätkavad suured haritud rahvaga riigid nagu Poola, Türgi ja Brasiilia.

Vaatamata sellele säilitab USA siiski tõenäoliselt maailmapoliitikas juhtpositsiooni.

Seoses USA ülemvõimu kahanemisega võivad teised suurriigid üritada maailma geopoliitilist jaotust ümber jagada.

Suurvõimude vahelise sõja tekkimise oht 2010ndatel aastatel on ilmselt madal, kuid kasvab 2020ndatel aastatel.

Meditsiin: vaktsiin aitab maailmal AIDSist vabaneda

25 aastaga suudab maailm leida palju lahendusi maakera vaesemaid piirkondi vaevavate haigustega toimetulemiseks.

Selleks ajaks ei ole juba 10 aastat esinenud lastehalvatust. Selliste haiguste vastased vaktsiinid, nagu näiteks leetrid ja rotaviirus, mis on praegu kättesaadavad ainult rikastes riikides, jõuavad ka arengumaadesse.

Tänu uutele ravimeetoditele saab alustada ka tuberkuloosist vabanemisega ning malaaria puhul võib eeldada, et aastaks 2035 ei ole enam inimestel esinenud nakatumise juhtumeid.

Ka AIDSi nakatumise ärahoidmiseks on olemas efektiivsed vahendid, sealhulgas vaktsiin.

Energia: lihasjõule rajaneva maailma juurde tagasipöördumine ei ole võimalik

Kõigile inimestele piisavas koguses toidu, vee ja energia tagamine on suur väljakutse.

Energia on selle saavutamiseks vajalik vahend. 6,7 miljardit inimest, kellest üle poole elab liitlinnades ning inimkonna kasvades enam kui 9 miljardini on selge, et inimeste ja loomade lihasjõule rajaneva elukorralduse juurde naasmine on võimatu.

Eesmärk on tagada piisav energiavarustus, vähendades täna 80 protsendini ulatuvate fossiilsete kütuste osatähtsust.

Loota ei saa ainult tuuma-, hüdro- ja tuuleenergiale, sest paljude ennustuste kohaselt võib naftatootmise kõrgpunkt jõuda kätte palju varem kui 25 aasta pärast. Seega tuleb palju rohkem vähendada tarbimist elustiile muutes, efektiivsemaid rakendusi välja töötades ning alternatiivset energiat efektiivsemalt kasutusele võttes.

Praeguse uute energiaallikate arendamisse ja kasutusele võtmisesse tehtavate investeeringute mahu kasvutempo juures sõltub maailm 25 aasta pärast jätkuvalt peamiselt fossiilsetest kütustest ega ole valmis ilma nendeta hakkama saama.

Reklaam: paljusid asju hakatakse müüma harilikes pakendites

25 aasta pärast on tõenäoliselt müügil palju tooteid, mida ei ole lubatud reklaamida, sest valitsused on selle tulenevalt toote terviseriskidest või keskkonnamõjudest lähtudes ära keelanud. Seega on müügil palju erinevaid tooteid lihtsates pakendites, kuhu on lihtsas kirjas trükitud ainult toote nimetus.

Reklaamitööstust mõjutab samuti ka interaktiivsete lahenduste ja multimeedia jätkuv pealetung.
Neuroteadus: tõenäoliselt saab infovoogusid ühendada otse ajukoorega

Aastal 2030 on halvatud inimestel ilmselt võimalik tantsida oma mõtete poolt kontrollitavate kujundkehade abil ning loodetavasti ei pea me enam arvutite kasutamiseks klaviatuure kasutama.

Füüsika: 10 aasta pärast teame, mida tumeaine endast kujutab

Järgmise 25 aasta jooksul toimuvad fundamentaalsed muudatused meie arusaamade osas aine alusstruktuurist ja universumist. Hetkel on meil mõlemate kohta kirjeldused, kuid puuduvad teadmised, miks aineosakestel on mass ja mida kujutab endast tumeaine, mis annab suurema osa universumis leiduvast ainest.

Aineosakeste massi osas leitakse vastus ilmselt lähiaastatel ning tumeaine osas 10 aasta jooksul.

Toit: Venemaa muutub maailma suurimaks toidu varasalveks

Toidukriisist rääkides peavad eksperdid silmas aastat 2030. Selleks ajaks on inimkond kasvanud umbes 9 miljardini ning toiduvajadus on tänasega võrreldes suurenenud 50% võrra.

Seega on valida nälgimise ja üldiste toidusõdade või toiduvarustuse allikate muutumise vahel. Karm reaalsus on see, et esineb mõlemaid.

Arenenud riigid on tõenäoliselt suurendanud rahvuslikku toodangut ja vähendanud sõltuvust impordist. Tarbimist vähendab ka toiduainete hinnatõus ning tekib ebatervislikult toituv alamklass.

Arengumaailm omakorda vähendab lõhet arenenud maailmaga, kasutades ära biotehnoloogia pakutavaid võimalusi.

Tõenäoliselt on kogu meie poolt tarbitav teravili geneetiliselt muundatud ning Venemaast saab suurim teravilja eksportija juhul, kui kliima soojenemine muudab teraviljakasvatuse Siberi põhjapoolsetes osades võimalikuks ja tasuvaks.

Nanotehnoloogia: privaatsus muutub vanamoeliseks sundmõtteks

Osa futurolooge ennustab, et nanotehnoloogia viib revolutsioonini, mis võimaldab meil luua ükskõik milliseid tooteid sisuliselt eimillestki, omada inimese intelligentsi ületavaid arvuteid ning toota ravimeid, mis võimaldavad muuta minevikuks vananemise ja surma.

Vaevalt, et nii futuristlik lähenemine teoks saab, kuid nanotehnoloogia võimaldab kindlasti luua meie elu tõeliselt muutvaid rakendusi.

Näiteks võimalus toota üliodavalt ja massiliselt päikesepatareisid aitab lahendada energiaprobleeme. Nanotasand leiab ka rohkem kasutust meditsiinis ja infotehnoloogias.

Kuivõrd Hiina ja tema naabrid suunavad nanotehnoloogia arendamisse tohutuid ressursse, siis võib sellest saada esimene peamiselt väljaspool USAd ja Euroopat arendatud kaasaegne tehnoloogia.

Mängimine: arvutimängud muutuvad probleemide lahendamise osaks

Viimase kümnendi jooksul on toimunud USAs, Euroopas ja eriti Kagu-Aasias virtuaalmaailmadesse põgenemise kasv. Järgmise 25 aasta jooksul näeme selle tendentsi pöördumist. Selle põhjuseks ei ole arvutimängudele kulutatud aja vähenemine, vaid mängude ja virtuaalmaailmade seotus tegelikkusega.

Lisandub mänge, kus tegevust mõjutab reaalsuses toimuv. Lisaks sellele probleemide lahendamist eeldavaid mänge, kus sensoreid saab kasutada mängu tegelikku maailma ülekandmiseks jne.

Vaatamata sotsiaalset eesmärki täitvate ja samas mängulusti pakkuvate mängude loomise keerukusele muutuvad arvutimängud järjest enam ühiskonnaga integreerituteks.

Internet: kvantarvutus on meie tulevik

Tänase interneti vallutab turvalisem, kontrollitavam ja paremini turustatav probleemilahendustele keskendunud infovoog, mille on loonud pragmaatiliselt mõtlevad inimesed.

Facebook ja Apple on ühed näited, mis suruvad meile peale nende tingimustel toimuvat infovahetust. Wikileaksi näol on tegemist alternatiivse liikumisega, mille eesmärgiks on egalitaarne ja vaba võrgustik. Tulevik näitab, kes ellu jääb.

Aastaks 2035 on internet kui suures osas üksikute arvutite poolt ligipääsetavatest kodulehekülgedest koosnev võrgustik kauge minevik.

Loodus: metsik loodus saab uue tähenduse

Kõik me soovime näha liigirohket loodust. Inimkonna kasv paraku põhjustab loodusliku mitmekesisuse kahanemist.

Me võime liike hea tahtmise korral päästa, kuid 2035 aastaks leiame me paljusid tänaseid looma- ja taimeliike ainult selleks mõeldud piiratud elu- ja kasvualadelt.

Arhitektuur: linna mõiste muutub

Aastal 2035 elab suurem osa inimkonnast tänaste suurlinnade vaeste linnaosadele sarnanevates piirkondades.

Sellega kaasneb inimeste organiseerumine ning linnad kasvavad liiga suureks ja keeruliseks, et neid suudaks mõista ja valitseda üks konkreetne poliitiline või kriminaalne ringkond.


Sport: saated kasutavad hologramme

Spordi globaliseerumine jätkub. Sport peab ajaga kaasas käima ning ülekannete lühemad formaadid võivad kaasa aidata spordi leviala kasvule.

Nõudlus teleülekannete osas kasvab, kuid samas on oodata ka tehnoloogilisi uuendusi kuni hologrammide kasutamiseni välja.

Transport: rohkem automatiseeritud sõidukeid

Infotehnoloogia ja sidevõrkude areng muudab meie ettekujutust transpordi kohta.

Me kasutame rohkem jalgrattaid, liigume jalgsi ning linnapiirkondades võivad tekkida liikuvad jalgteed, mida tänapäeval võib kohata näiteks lennujaamades. Lisandub ka turvalisi automatiseeritud juhita autosid.

Tervis: tunneme ennast vähem tervetena

Vastupidiselt varasematele ennustustele ei kanna me kaasas terviseandmetega varustatud nutikaarte, enamusi haigusi ei ravita geneetiliselt ning ravieesmärgiline turism on jätkuvalt vähelevinud.

Siiski kasvab oodatav eluea pikkus iga aastaga kolme kuu võrra, kuid samas tunneme ennast vähem tervetena. Tervisele tehtavad kulutused suurenevad.