Proovide kogumine kestab aasta lõpuni või seni, kuni 100 000 uut geeniproovi on koos.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et riigi toel algatatud geeniandmete kogumine on oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi.

“Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleks kõigi inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arstil olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida,” lausus ta.

Tulemused aitavad nii doonorit kui tervishoidu

Tartu Ülikooli Genoomikainstituudi direktori professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja ei maksa midagi. Tulemustest saavad aga kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna. “Oleme Geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamisega. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer,“ rõhutas ta.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadusdirektor Toomas Veidebaum lisas, et täna ei pruugi me veel isegi kõiki võimalusi ette näha, mida geeniproovide kogumine tulevikus luua võib. “Küll aga on Eestil juba olemas võimekus geeniproovid koguda, eraldada neist informatsioon ning arendada meie digitaalseid infosüsteeme nii, et seda infot oleks võimalik edaspidi kasutada innovaatilises isikupõhises ennetuses ja täpses ravis," sõnas ta.

Vanusepiiriks on 18 eluaastat

Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem geenivaramuga liitunud ja kellel on Eesti isikukood. Oma nõusoleku projektis osalemiseks saab anda digiallkirjaga ID-kaardi või Mobiil-ID abil.

Kõikide verevõtukohtade täpsed asukohad ja kellaajad, mil proovi anda saab, leiab veebilehelt geenidoonor.ee. Nimekiri täieneb jooksvalt.

Geeniproovide kogumist, genotüpiseerimist ja esmast analüüsimist juhib Eesti Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi. Tartu Ülikool panustab oma kogemuste ja kompetentsiga geenidoonoritele tagasiside andmise süsteemi loomisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse geeniandmetel põhineva tagasiside andmiseks patsientidele.