1. Päikesevalgus tapab mikroobe. Selle tõttu on kasulik päikese kätte tuua vaipu ja tekke, mida regulaarselt pesta ei ole võimalik.  

Päikese käes viibimine annab nahale erksama ja tervislikuma jume ning suurendab elastsust.

Mõõdukalt päevitunud nahk kaitseb infektsioonide ja ülepäevitamise eest paremini kui kahvatu, mittepäevitunud nahk. Paljusid nahahaigusi (nt dermatiit) on võimalik päikesevalguse käes kontrolli all hoida ja isegi ravida.

Uuringud on tõestanud, et päikesekiired tugevdavad immuunsüsteemi.

2. Päikese tõstab tuju ja moraali. Päikesevalgus aitab depressiooni korral, stimuleerides endorfiinide (nn heaolutunde hormoonid) sünteesi. Endorfiinide vähesus tekitab masendust külmadel ja pimedatel talveõhtutel.

3. Päike aitab unetuse vastu. Päeval päikesevalguse käes viibinud keha toodab õhtul rohkem melatoniini — hormooni, mis reguleerib meie und.  

4. Päikesekiirte mõjul sünteesib nahk D-vitamiini, mille on tähtis osa kaltsiumi imendumisel inimese organismi. Kaltsiumist aga sõltub luude tugevus. Nõnda aitab päike ära hoida rahhiidi teket lastel ja luuhõrenemist  täiskasvanutel.

5. D-vitamiin takistab vähirakkude arenemist. Regulaarne ja mõõdukas päikese käes viibimine võib aidata ennetada jämesoole-, rinna-, vere- ja lümfivähki.

6. Päikse käes viibimine tugevdab südameveresoonkonda. Verevarustus paraneb ning pulss, arteriaalne vererõhk ning keskmiselt kõrged glükoosi- ja kolesterooritasemed veres normaliseeruvad.

7. Päikesekiired tõhustavad maksa tööd ning aitavad terveneda kollatõvest.

8. Päike võtab endale ka osa neerude tööst, kuna ajab meid higistama. Koos higiga väljuvad kehast jääkained.

9. Päike aitab langetada kaalu, sest stimuleerib kilpnääret ja parandab ainevahetust. Samuti leevendab päike menstruatsioonivalusid.

10. Päikesekiired hõlbustavad artriidihaigete põletikuliste liigeste paranemist.