WiFi on muidugi mugav, kasutaja võib seadme võtta ja ringi liikuda. Aga omad plussid on ka "vanal heal" juhtmega variandil (Ethernet-standardi põhisel ühendusel).

Etherneti eelised wifi ees on olnud suuremad kiirus ja töökindlus, aga tehnoloogia areng on vähemalt esimese argumendi tähtsusetuks muutnud.

Kui rääkida kiiruse puhul eraldi viiteajast (ingl latency), siis wifil kulub signaali edasi-tagasi saatmisele seadme ja ruuteri vahel tõesti veidi kauem aega kui Ethernetil.

Aga reaalselt on see tähtis eelkõige võrgumängudes, kus on vaja ekraanil toimuvale võimalikult ruttu reageerida. Enamike tavaliste veebiteenuste puhul - Gmailist Netflixini - vahe pole tuntav. Ja ka iga võrgumäng ei nõua kiireid reaktsioone.

Juhtmega ühendusest on kasu eelkõige suuri faile kopeerides (kiirusele seab siis piiri riistvara, mitte internetiühendus) ja oludes, kus miski WiFi signaali pidevalt häirib.

Põhimõtteliselt on juhtmega ühenduse kaudu ka häkkeril raskem võrku ja seadmetesse tungida, sest ta peaks saama ruuterile füüsilise ligipääsu. Aga tavainimese puhul häkkerid vaevalt nii pealetükkivaks muutuvad.

Kokkuvõtteks

WiFit kasuta: mugavuse mõttes.

Kaablit kasuta:

* võrgumängudes;
* kohtvõrgus suuri faile kopeerides;
* kui WiFi signaal on häiritud ja probleem ei lahene;
* kui kardad häkkereid