Sisuliselt on tegemist e-maili edasisaatmisega, kus kirja forwardimisel on võimalik kunstlikult muuta ära teise inimese varem saadetud kirja sisu ning kiri seejärel edasi saata. Nii võib tunduda, et muudetud sisuga kirja kirjutas esialgne saatja.

Sõnumisaatmisrakenduse esindajad ise ütlesid, et nad vaatasid probleemi üle, kuid ühtegi turvariski ei näe. "Sarnaselt saab muuta ka e-kirjade sisu," ütlesid firma esindajad Phys.org-ile. "Turvaveal pole mingit pistmist krüpteerimisprotsessidega, mis kindlustavad, et WhatsAppis vahetatud sõnumeid näevad ainult saatja ja vastuvõtja."

Probleem seisneb ettevõtte platvormi kasutamises desinformatsiooni levitamiseks. Viimase paari kuu vältel on WhatsAppis forwardimise abil levitatud valeinfo tõttu Indias surma saanud kümneid inimesed. Näiteks saadeti platvormil laiali kuulujutte, et külades käivad ringi lapsi röövivad kurjategijad, mille tulemusel on hullunud rahvamassid tapnud vähemalt seitse inimest. Mõrvad on Indias kaasa toonud ulatuslikud protestilained.

Firma sõnul on nad probleemide tõttu lähiajal läbi viinud terve hulga muudatusi, sealhulgas seadnud limiidi edasisaadetavate sõnumite arvule ning lisanud neile juurde eraldi märgise. Lisaks on grupivestluste toimimispõhimõtteid oluliselt muudetud.

WhatsApp asutati 2009. aastal, 2014. aastal ostis ettevõtte Facebook. Aasta alguses ütles WhatsApp, et nende platvormil on 1,5 miljardit kasutajat, kes vahetavad igapäevaselt 65 miljardit sõnumit.