Välismaalase pihtimus: "Olen nüüd Eesti e-kodanik – aga mis see mulle annab?!"
Lugu algab selgitustega:
* mis on Eesti (eesrindlik e-riik),
* mida tähendab selle e-kodanikuks olemine (saad kiipkaardi, mis pole aga võrreldav tavakodanikele jagatava ID-kaardiga),
* mida sellega teha (seaduslikult siduvaid dokumente digi-allkirjastada, Guinnessi rekordi väärilise kiirusega Eestis firma luua)
* ja kuidas kaarti kätte saada.
Põnev on ka lugeda tema muljeid katsetest kiipkaart toimima saada. Pärast mitme tarkvara allalaadimist selgub, et asi ei taha siiski toimida.
Twitteri-säutsuga abikutsungile reageeris muuhulgas Forte lugejale tuttav tehnoloogiaajakirjanik Ronald Liive (Kiip.ee) ja kaardike saadi toimima.
Mis edasi? Selgub, et ka ettevõtte asutamine käis muidu intelligentsel ja arvutioskajal njuujorklasel üle jõu (eriti see osa, kus pidi Eestis mingi asukoha-aadressi registreerima) ja pangakonto avamiseks tuleb ikkagi siia füüsiliselt kohale sõita.
Kaks ülejäänud põhiargumenti Eesti e-kodanikuks olemise poolt on hallata firmat veebi teel (jäi eelneva tõttu muidugi ära) ja digiallkirjastada dokumente.
Loo autor leiab kokkuvõttes, et e-kodanikuks olemisel on potentsiaali ja see muudab kasutaja elu teoreetiliselt mugavamaks (näiteks Leedus tuleks firma tegemiseks ikkagi korra seal käia). Samas pole hetkel reaalselt palju põhjuseid e-kodanik ollagi.
Vaja oleks rohkem reaalselt kasulikke teenuseid, mille keskmes on kiipkaardiga pakutav turvaline isikutuvastus. Paraku pole teenuste loojad ja e-kodanikuks olemisega seotud seadusandlus heale algatusele päris järele jõudnud.
Kokkuvõtteks? Lihtsalt huvitav on lugeda, kuidas välismaalane Eesti e-residentsust näeb ja mida ta sellega peale suutis hakata. Mujal elavatele inimestele see ju mõeldud ongi.
E-kodanikke on hetkel 10 000 ringis. Kui Eesti loodab 2025. aastaks neid 10 miljonit täis saada, on vaja enamat kui hea algatus ja suur potentsiaal.
Õnneks on lähitulevik roosiline. Pangakonto avamiseks ei pea tulevikus enam Eestit külastama ja kohe-kohe algab Vormsi saarel ka e-teenuste ja -rakenduste arendamise võistlus, et e-kodanikele rohkem kasulikke võimalusi pakkuda.
Ja kindlasti ei tohiks protsessi käigus esineda Eestipoolseid tehnilisi viperusi ja arusaamatusi. Igaühel pole Ronald Liivet varnast võtta, kui häda kõige suurem!
***
E-kodanikuks olemist lähemalt ma siin tutvustama ei hakka, selle kohta on Fortes ilmunud põhjalik ülevaade.
