Moodsa tehnoloogia skeptikud ei osanud valdavalt siiski ette näha, et robot ei pea üldsegi füüsiline olema ja mingit selgelt tajutavat materiaalset vormi omama.

Tänapäevane robot võib koosneda lihtsalt tarkvarast ehk arvutisüsteemis asuvatest failidest – selliseid on hakatud nimetama bot'tideks, mis on laen inglise keelest.

Ja üks selline USA-s tegutsev bot on oma ülesande täitmises nii edukaks osutunud, et jätab vabalt inim-ametivennad tühjade kätega.

Joshua Browderi loodud DoNotPay (ingl Ära Maksa) on jurist-bot, mis aitab inimestel New Yorgis parkimistrahvide makmisest pääseda. Kui keegi sellise saab ja tarkvaralisele juuratöötajale palve esitab, siis uurib ja esitab viimane seaduslikke võimalusi trahvi vaidlustada.

DoNotPay teeb koguni nii edukat tööd, et autori väitel on ta seni inimese parkimistrahvist päästnud enam kui 160 000 juhtumi puhul. Alati pole muidugi võimalik ühelgi juristil võitu saavutada, kokku on juhtumeid talle esitatud 250 000. Nii et "tabavusprotsent" on hetkel paljutõotav 64.

Nagu alloleval pildil näha, toimub parkimistrahvi üle arutamine bot'iga tavalise vahetu sõnumside ehk tšättimise teel, mis paljudele inimestele ammu tuttav ja igapäevane asi ega tohiks seega võõristust tekitada.

ekraanitõmmis

Miks Browder üldse sellise bot'i lõi? Ta leiab, et parkimistrahve tehakse liiga palju ja kergekäeliselt, sest võimulolijad näevad sellest kerget eelarve täitmise võimalust. New Yorgi linnas väljastati neid 2015. aastal 1,9 miljardi USA dollari väärtuses, mis on senine rekord.

Browder plaanib alates sügisest samal viisil ka Seattle'i inimesi aitama hakata. Ta arendab lisaks bot'i, mis selgitab HIV-positiivsetele nende õigusi.

"Leian, et see valdkond on kasutamata võimaluste kullaauk, sest teenuseid ja infot saab tehisintellekti abil automatiseerida ning bot'id on selleks igati hea vahend. Kurb on näha, et seni kasutatakse neid peamiselt lihtsalt kommertseesmärkidel nagu lillede või pitsade tellimiseks!"

Forte on varem kirjutanud, et bot'tides näevad tarkvara (opsüsteemid, rakendused, veebiteenused) tulevikku ka suured tehnoloogiafirmad nagu Facebook ja Microsoft.

Infot koguda ja töödelda mõistev tarkvara on tegelikult juba päris levinud, alates digiabilistest nagu Siri ja Google Now kuni Google Mapsi sõiduabini.