Siis aga hakkas kivi liiga kiirelt veerema, nõudes liigselt raha ja ressursse, mille tõttu Activision otsustas kogu asja kuradile saata ning nii juhtuski, et True Crime: Hongkong lükati kuhugi sahtlisse peitu. Seda kõike nägi aga pealt Square Enix, kes otsustas taskupõhjast dollarid kokku kraapida, need Activisonile ulatada, ja siis sahtlipõhjas asuva mängu riismed endale ostis, kirjutab Mängumaania ajaveeb.

Kuna aga mänguga ei tulnud kaasa nime, siis sai mäng endale uue - Sleeping Dogs. Sellega sai aga ring taaskord täis, sest mäng, mis oli olnud alguses täiesti uus ja värske, oli seda taaskord. Ning parem ongi, sest kui aus olla, siis oleks ma True Crime: Hongkongi tõenäoliselt ostmata jätnud.

Mängu peategelseks on Wei Shen, Hongkongi politseiameti detektiiv, kes on oma salamissiooni käigus imbunud kohaliku triaadijõugu Sun On Yee ridadesse, eesmärgiga jõuk tänavatelt eemaldada. Loomulikult ei ole asi aga nii lihtne, Wei Shen seisab vastamisi dilemmaga - kas jääda ustavaks oma missioonile ning kaheldava moraaliga ülemusele või lapsepõlvesõpradest jõugukaaslastele.

Huvitaval kombel jäetakse nii mõneski kohas situatsioon umbmääraseks, jättes mängijale piisavalt tõlgendamisruumi ning võimaluse ettekujutus luua temale meeldivast situatsioonist. Isiklik näide - peale põhiloo lõpetamist järelejäänud kõrvalmissioone täites meeldis mulle mõelda, et kuigi jätkuvalt politsei ridades, oli Wei südames eriline koht oma triaadisõprade jaoks ning vastupidi, mis võimaldas tal jätkata nende heaks väiksemate tööde tegemist.

Muidugi, kui fantaasiat mitte kasutada, võib kõrvalmissioonide sooritamine peale põhiloo lõppu tunduda pisut eemaletõukav ning eelnevalt väljakujunenud pilti lõhkuv. Põhilugu ise laenab Hollywoodist klišeesid, kuid tehes seda stiilselt ning edukalt, visates tee peal mängijale hambusse ka mõne paraja pöörde.