Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

Avalike sotsiaalmeedia platvormide, nagu Facebooki ja Twitteri suhtes on juba mitmeid aastaid rakendatud tsensuuri, aga uue trendina on võtnud valitsused sihikule hääl- ja tekstsõnumite rakendused, nagu WhatsApp ja Telegram. Need rakendused on võimelised levitama informatsiooni inimeste vahel kiiresti ja turvaliselt, mis on võimude jaoks muutnud informatsioonimaastiku kontrollimise ning järelevalve keerulisemaks.

Suurenenud kontroll näitab sotsiaalmeedia ja veebipõhise suhtluse tähtsust poliitilise vabaduse ja sotsiaalse õigluse parandamisel. Pole mingisugune kokkusattumus, et just neid vahendeid on kasutatud valitsuste vastutusele võtmiseks ja tsenseerimata vestluste pidamiseks. Mitmetes riikides on võimud vastumeetmena poliitiliselt ärevatel aegadel takistanud juurdepääsu internetile, ainult selleks, et inimesed ei levitaks sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu informatsiooni. Seejuures teadvustata selliste otsuste sotsiaalseid, ärilisi ja humanitaaralaseid tagajärgi.