Rahva- või kuritegevusrahastus? Hooandmissaitidel toimub ka üha rohkem räpast mängu nagu rahapesu

 (1)
Rahva- või kuritegevusrahastus? Hooandmissaitidel toimub ka üha rohkem räpast mängu nagu rahapesu
Foto: Madis Veltman

Ühisrahastussaidid nagu Indiegogo ja Kickstarter on aidanud muidugi vabatahtlike annetajate toel teostada terve meretäie lahedaid asju ja tooteid, aga sellelaadsetel algatustel on ka varjukülgi.

Jätame siin kõrvale kõige ilmsemad varjuküljed (paljud tooted siiski ei ilmugi, või siis Hiina tootjad varastavad idee ja toovad toote kiiruga turule enne kui algupärased autorid jõuavad) ja keskendume ühele uuele.

See on probleem, et rahvarahastus aitab ka organiseeritud kuritegevusel n-ö haljamale oksale jõuda. Rahastuskeskkondi võib nimelt edukat kasutada rahapesuks.

USA maksuameti alla kuuluv ärikuritegudega võitlev büroo FinCEN teatab, et sellest on kujunenud küberkuritegude valdkonna üks uus trend.

Hooandmisplatvormid aitavad pahalastel rahapesu läbi viia, varastatud krediitkaartide abil rikastuda ja kogutud rahaga isegi terroriste toetada.

Osad niinimetatud rämpskampaaniad (ingl scampaign) algab tavarahakogumisena, kuid korraldaja mõtleb mingil hetkel ümber ja teeb rahaga midagi hoopis muud kui lubas.

Näiteks üks tüüp kaapis Kickstarteris kokku 122 000 USA dollarit – ligi 104 000 eurot – lauamängu loomiseks, aga jättis projekti pooleli ning maksis raha eest korteriüüri, kolis uude kohta ja alustas uut äri.

USA-s Iowa osariigis elanud naine pettis GoFundMe saidil rahvarahastuse käigus välja tuhandeid USA dollareid, kui väitis, et tema viieaastast tütart kimbutab vähktõbe ja sellega võitlemiseks on abi vaja. Ta postitas rahakogumislehele südantlõhestavaid üleskutseid ja pilte mänguloomi kallistavast väikesest tüdrukust.

Seotud lood:

FinCEN on viimase viie aasta jooksul avastanud lisaks 28 miljoni dollari – 24 miljoni euro – ulatuses rahapesujuhtumeid, mistõttu seda võibki uueks küberkuritegevuse trendiks nimetada.

Büroo andmetel kasvas pankade ja muude finantsasutuste poolt kahtlaseks tembeldatud seliste tehingute arv 2013. ja 2017. aastate võrdluses koguni 171% võrra.

Kuidas ühisrahastus-rahapesu toimib? Kurjategija loob millegi toetuseks kampaania ning hakkab sinna varastatud krediitkaardiandmete abil annetusi tegema. Kui piisavalt kiiresti tegutseda ja vahele ei jää, siis võibki ta kontole kogunenud summa välja võtta.

Sellest strateegiast on arendatud ka keerukamaid variante, nagu valenimede ja võlts-IP-aadresside abil terve hulga väiksemate kampaaniate alustamine.

Neilegi tuleks varastatud krediitkaartide abil annetusi teha, aga kuna toetussummad on üksikult võttes pisikesed, ei pruugi need kellelegi silma jääda.

Eriti keeruline FinCEN-ile silma jäänud variant oli selline, kus skeemitaja toitis kampaaniat erinevatest riikidest saabunud sularaha, välisriikidest sabunud tšekkide ja sissemaksetega eri ühisrahastussaitidelt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare