Õigusrobootika kergendab juristi tööd ja lihtsustab tavainimeste elu

 (1)

Õigusrobootika kergendab juristi tööd ja lihtsustab tavainimeste elu
ekraanitõmmis

Õigusvallas tuleb tegeleda paljude standardsete olukordade, tüüplahenduste ja ka tekstikogude läbitöötamisega. Juristide kallist aega selliste tegevuste juures võiksid kokku hoida automaatlahendused, algoritmid, tehisintellekt.

Sel aastal teadaolevalt esimest korda Eestis toimunud õigusrobootika konkursil tuli esikohale võistkond, kes sellise lahenduse väljatöötamisega tegelebki, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri UT.

Võistkonna liige, Tartu ülikooli juuratudeng Margot Maksing ei oska küll kindlalt veel öelda, palju rakendus teistel aega kokku hoiaks, kuid enda töö põhjal võib ta ligikaudu ajasäästu pakkuda küll.

«Täpset numbrit pole me veel paika pannud, aga oma töö põhjal, mida ise iga päev teen, siis kolmandiku [aega hoiaks kokku] kindlasti,» leidis ta.

Meeskond loob sellist algoritmi, mis tegeleb semantiliste otsingutega seadustest, kohtulahenditest ja muudest õigusallikatest.

Tavapärastest brauseritest eristab seda omadus, et dokumendianalüüsija ei otsi ainult sõna järgi vastust, vaid süsteem saab aru ka sünonüümidest ja tähendustest ning analüüsib tekste erinevates keeltes.

Lõpuks peaks rakendus muutuma nii täpseks, et analüüsib ka teksti, mille kohta täpselt kattuvat paralleeltõlget pole.

Seotud lood:

TÜ õigusteaduskonna IT-õiguse programmijuht Anette Aava sõnul saaks automatiseerida mitmeid õigusteenuseid, näiteks lepingute koostamist.

Loe veel

Tavainimesel – ehk inimesel, kes argitegevuses õigusvallaga seotud pole – on see võimalus praegu mingil määral juba olemas: kodulehel avokaado.ee saab inimene tüüplepingusse lisada oma andmed ja ongi leping olemas, ei pea otsima õigeid sätteid ega midagi üle vaatama.

Margot Maksing leidis, et automaatlahendused saaksid kergendada nii tavainimese kui ka esimese astme õigusvaldkonna töötajate elu, materjalide kogumise, analüüsi ja sortimise võiks arvuti inimese eest ära teha.

Õigusrobootikast abi ka tavainimesele

Sama võimalus on ka teiste standardsete protseduuridega, Suurbritannias katsetati üsna hiljuti rakendust, mis aitas autoomanikel parkimistrahve vaidlustada. «Seal olid stampsätted, mida peab välja käima – jällegi pole tavainimesel seal palju vaja mõelda,» rääkis IT-õiguse programmijuht Aav.

Suurbritannia ongi muust Euroopast õigusrakenduste arendamisel natuke ees. Kuid lipulaev on Ameerika, kus automatiseeritud tööriistad on palju rohkem kasutusel, Euroopa ja ka Eesti on selles USA-st palju maha jäänud.

Muidu oleme oma uuenduslikkuse ja tehnolembuse üle uhked ja hiljutine edetabelgi näitas taas, et oleme digilahendustes maailma esiviisikus, miks me siis õigusrakendusi sama usinalt ei kasuta? Põhjuseid võib olla erinevaid.

«Euroopa on võib-olla sellepärast maha jäänud, et meie õigusharidus on vanameelsem. Eestis on asi ennekõike kinni mõttemaailmas ja selles, et isegi ülikooli tasandil ei ole varem räägitud teemadel, et õigusteenust võiks lihtsamaks muuta,» pakkus Anette Aav.

Margot Maksing ütles, et õigusrobootika rakenduse praeguse arendustegevuse üks osa ongi mahajäämuse põhjuseid selgitada, näiteks miks pole Suurbritannia lahendused ülejäänud Euroopasse jõudnud. Ü

ks probleem võib olla õigussüsteemi erinevus. «Mandri-Euroopas on seadus olulisem kui kohtupraktika – nende enda turg on piisavalt suur ja nad lihtsalt ei näe piisavat turupotentsiaali, et hakata oma asju ümber tegema Euroopa turu jaoks. Aga see põhjus võib ka mujal olla,» sõnas Maksing.

Huvi TI-lahenduste vastu suureneb

Anette Aav rääkis, et mõningane nihe on Eestis siiski juba toimunud. Märk sellest on nii eelmainitud konkursi korraldamine kui ka valdkonna vastu huvi ilmutavad tudengid. Huvi on lahenduste vastu suurenenud ka erasektoris. Ka Margot Maksing sattus konkursile tänu sellesisulistele lõputöödele.

«Leian, et kuna see on tuleviku teema, siis võiks peale IT-õiguse ka tavalises õigusõppes neid teemasid rohkem tõstatada. Siis hakkavad ka muudatused toimuma,» sõnas Aav.

Tehnoloogilised lahendused ei tähenda muidugi seda, et lähiajal jäävad juristid töötuks ja kõik õigusprotsessid saavad paari hiireklõpsuga lahendatud. Endiselt jäävad keerulisemad tegevused, mida masinad nii pea ei lahendama. «Siin võivad olla ettevõtete ülevõtmised, ühinemised. Kõik, mis puudutab intellektuaalomandi jagamist, on kindlasti keerulisem,» rääkis IT-õiguse programmijuht Aav.

Ka praeguse väljatöötamisel oleva lahenduse juures on juba käsil esimesed probleemkohtade kaalumised. Varem või hiljem on otsingusüsteemiga kavas siduda märkustega väljaanded, aga need on autoriõigustega kaitstud. Siin on kaks varianti: kas pidada läbirääkimisi ja jõuda tasus kokkuleppele või lasta kasutajal ise tasu maksta.

«Juridica [Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajakiri, toim] artiklid on iseenesest internetis kättesaadavad kuutasu maksvale kasutajale. Saaksime teha nii, et otsingusüsteem küll otsib nende andmebaasist, aga lahendit näeb alles siis, kui tasulise kontoga sisse logida,» kirjeldas Maksing.

Õigusrobootika lähitulevik

Kasutuskõlbliku rakendusega loodavad arendajad välja tulla järgmise aasta algul, praegu on asutamisel ettevõte ja algab rakenduse prooviaeg, milles saavad ka ülikooli enda tudengid osaleda.

«Võitjameeskonnaga on meil kokku lepitud, et nad tulevad uutele tudengitele prototüüpi näitama, see on osa meie enda algatusest,» sõnas Anette Aav. Nii kogenud jurist kui vähemkogenud tudeng saavad siis oma nägemust vajalikest lahendustest pakkuda.

Nagu juba varem öeldud, töötuks jäämise oht juriste lähiaastail ei ähvarda, muutub vaid töö iseloom, lihtsama töö teeb masin ära. Võib-olla on juristidel esialgu raske harjuda, et suur vaev on nähtud, jurist on aastaid koolis õppinud ja tahab raha nõuda teatud teenuse eest, aga selle võib varsti kolme klõpsuga arvutis ära teha.

«Lõpuks taandub see ikkagi sellele, et seda aega, mis võidetakse, on võimalik millegi mõistlikuma jaoks kasutada. Kas või teadustöö tegemiseks, et tulla ülikooli õpetama,» ütles IT-õiguse programmijuht Anette Aav.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised