Mobiiliga helistamine sai täna 45-aastaseks! Siin on mõned põnevad faktid mobiilikõnede ajaloost

 (31)

iPhone X
iPhone XFoto: Hendrik Osula

Maailma kõige esimene mobiiltelefonikõne toimus 3. aprillil 1973 ehk täna 45 aastat tagasi!

Tänaseks on mobiiltelefon viiel miljardil inimesel, samas elab Maal kokku 7,6 miljardit inimest.

Kuid kas teadsid, miks on Apple’i reklaamides alati kindel kellaaeg, mida tähendas omaaegne Nokia SMS-teavitusheli ning millise operaatori klient oli president Lennart Meri?

Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu noppis välja mõned põnevad faktid mobiiltelefonide ja -kõnede ajaloost.

Maailma kõige esimene mobiilikõne

toimus 3. aprillil 1973 – Motorola teadlane ja tippjuht Martin Cooper tegi New Yorgi 6. avenüül kõne konkurendile Joel Engelile telekomifirmast AT&T, teatamaks, et võistlus parima mobiilitehnoloogia nimel on läbi ning Motorola on selle võitnud.

Esimese tavakasutusse mõeldud mobiiltelefoni ilmumiseni läks siiski veel pisut aega – see valmis 1983. aasta detsembris loomulikult Motorolas ning maksis hirmuäratavad 3995 dollarit ehk tänastes hindades ca 7900 eurot.

Eestisse jõudsid mobiiltelefonid umbes 25 aasta eest

1995. aastal oli Nokia 2010 hind ca 6000 krooni, millesse käis pangakaardi suurune SIM. Võrdluseks – keskmine palk oli toona 2700 krooni. Veelgi müstilisem oli popima Nokia 2110i mudeli hind – ca 14 000 krooni.

Esimestel mobiiltelefonidel oli telefoniraamat, kuhu mahtus vaid 50-100 nime ning kallimad mudelid olid võimelised isegi lühisõnumeid saatma ning äratuskellana toimima.

Seotud lood:

Eestis sündis GSM-võrk 1994. aastal,

varasemalt eksisteeris NMT-võrk. Sooviga arendada Eestis GSM-võrku asutas Soome Radiolinja OY 31. mail 1994 Eestisse oma tütarfirma Radiolinja Eesti AS ning ettevõtte kaks esimest klienti olid president Lennart Meri ja tollane teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema.

Esimese testkõne tegid Ants Viira ja Ove Uhtlik 29. novembril 1994, esimene kommertskõne leidis aset 10. jaanuaril 1995.

Kõnemahud

Täna oleme harjunud mobiilipakettides sisuliselt piiramatu kõnemahuga. Varem oli iga minut sõna otseses mõttes arvel – 1996. a maksis kõneminut Radiolinja võrgus 6 krooni (tänases väärtuses 0,8 eurot), 1998. aastal 3,9 krooni. Kui arvestada, et täna on kõneminutihind 0,01 eurot, on kõne hind odavnenud tervelt 80 korda.

Loe veel

Algusaastatel olid ka võrguga liitumise tingimused üpriski karmid, näiteks liitumisel Radiolinjaga 1996. a pidi tasuma 2000-kroonise ehk peaaegu keskmise kuupalga suuruse ettemaksu. Esiti sai oma võrgust saata teise operaatori kliendile ainult 8 SMSi kuus.

2000. a avalikustas Radiolinja paketi Point, kus kõneminutihind oli toona uskumatult madalad 2,50 krooni kõikidesse võrkudesse – see tekitas esindustesse mitmesaja meetri pikkused järjekorrad.

Räägitakse sama kaua

Üsna huvitaval kombel ei ole mobiilikõne keskmine pikkus Eestis väga palju muutunud. Nii täna kui ka 10 või 20 aastat tagasi on see olnud keskmiselt 1-2 minutit. Varem oli lihtsalt palju vähem kasutajaid, mobiilikõne oli uudne ja ka kallis – kümneminutiline jutuajamine võis maksta sama palju kui kuine toidukorv.

Kes on popp?

Kui veel kümnendi eest oli kuulsaim mobiilibränd Nokia, siis täna on see vaieldamatult Apple. Aga kas tead, miks on absoluutselt kõikidel Apple'i nutiseadmete ja arvutite reklaamides ekraanil kell 9.41?

Põhjus on proosaline – reeglina avalikustatakse suurürituste kõnedes uued tooted 40 minuti kandis, mistõttu ka reklaamis soovitakse panna ekraanile võimalikult täpne kellaaeg.

Kõige esimene iPhone avalikustati Steve Jobsi poolt kell 9.42 ning just see kellaaeg oli esimestel aastatel kõikides Apple’i reklaamides. Alates 2010 kuni tänaseni on aeg aga 9.41 – sel kellaajal tutvustati esimest iPadi.

Morse

Paljud mäletavad omaaegset Nokiate lühisõnumite teavitusheli, eriti kui see sattus tulema mõnel vaikust nõudval hetkel, näiteks kinos, teatris või koosolekusaalis.

Vähesed aga ilmselt on mõelnud sellele, kuidas leiutasid Nokia inimesed selle helina tooni. Vastus on lihtne, teavitus pip-pip-pip-piip-piip-pip-pip-pip on morsetähestikus SMS ehk ...---…..

Nomofoobia

Ilmselt on meist kõik tundud teatud hetkedel väikest hirmu, kui koheselt telefoni üles ei leia. Ning sellel hirmul, kui avastad end järsku ilma mobiilita, on nimi – nomofoobia.

Mobiiltelefonide kasutamisega on seotud ka teisi psühholoogilisi termineid – näiteks on ingliskeelses psühholoogias kasutusel termin ringxiety ehk olematute helinate kuulmine üksildaste ja/või ebakindlate inimeste poolt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare