Selle peamine erinevus võrreldes eelmise versiooniga: kaardi koostamisel on kasutatud peamiselt aastatel 2013-2014 üle-eestilise aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise käigus tiheasustusalade kohta kogutud suurema punktitihedusega andmeid.

Seeläbi tuleb reljeefikiht kaardil paremini esile ning ka reljeefikihi värvivalik ja varjutamised aitavad maapinna reljeefi täpsemini eristada.

Kõige värskemate andmetega (kogutud 2014. a) on kaardil esitatud Tallinn, Nasva, Leisi, Käina, Kõrgessaare, Kärdla, Haapsalu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Paldiski, Lihula, Aespa, Tamsalu ja Tapa.

Näide andmete kvaliteedi kohta. Vasakul vanem, paremal uuem (ekraanitõmmis)

2013. a pärinevate andmetega on kaardile kantud Paide, Türi, Järva-Jaani, Koeru, Jõgeva, Põltsamaa, Antsla, Kobela, Misso, Rõuge, Vastseliina, Võru, Väimela, Pärnu, Aste ja Kuressaare.

Madalama punktitihedusega Lääne-Eesti andmed pärinevad 2012. aastast, Põhja-Eesti andmed 2013. aastast ja Kesk-Eesti andmed 2014. aastast. Lõuna-Eesti piirkonda kujutavad lähteandmed on pärit 2011. aastast.

Täpsema info kõrgusandmete aja kohta saab metainfo päringust. Vanem versioon reljeefikaardist saab kättesaadavaks kaardirakenduse Ajaloolised kaardid kaudu.

Sama andmestikku on kasutatud ka 2015- aasta reljeefivarjutusega värvilise põhikaardi koostamisel.

Lisaks saab reljeefikaardi abil teada maapinna kõrguse (H) merepinnast. Selleks tuleb X-GIS-i kaardirakenduses hoida hiirekursorit sekund ühel kohal.

Kõrgus kuvatakse kaardiakna paremal üleval nurgas olevale koordinaatide paneelile. Kõrgusandmed kuvatakse poolemeetrise täpsusega.

Näide kõrgusinfo kuvamise kohta põhikaardil (ekraanitõmmis)

Reljeefiandmestik on hea abimaterjal paljudes valdkondades, näiteks geoloogiliste kaartide tegemisel, merevee kalde määramisel, suurveest ohustatud alade modelleerimisel, loomaliikidele sobivate elupaikade otsingul jne.

Kuid reljeefikaart pakub avastamisrõõmu kõigile huvilistele kasvõi oma koduümbrusega tutvumisel, sest tänu aeropildistamise ja LiDAR-seadmega kogutud aerolaserskaneerimise andmetele näeb asju, mida looduses viibides ise palja silmaga ei näe.

Jätkuvalt uuenevad ka Maa-ameti teised kaardirakendused, mida kasutavad paljud ministeeriumid, maavalitsused, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, kõrgkoolid, eraettevõtted (nt Regio AS, AS Datel) jpt. Kokku on Maa-ametil üle 50 erineva temaatilise kaardirakenduse.